Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (466 SE), mis võtab Eesti õigusesse Euroopa Liidu aktsionäri õiguste direktiivi. See lihtsustab aktsionäridel hääleõiguse kasutamist. Aktsionärid,  kes ei ole liikmesriigis, kus on äriühingu registreeritud asukoht, saavad kasutada oma õigusi seoses üldkoosolekuga sama hõlpsasti kui äriühingu registreeritud asukohas olevad aktsionärid. Seaduse kohaselt saavad Eesti aktsiaseltsid ja osaühingud võimaldada soovi korral oma aktsionäridele ja osanikele üldkoosolekul või osanike koosolekul hääletamist elektrooniliste vahendite abil, kui see on turvaline ja võimaldab isikute identifitseerimist.
 
77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (535 SE), mis annab võimaluse paremini planeerida kaadrikaitseväelaste karjääri, väärtustada võrdsete kutseoskustega teenistujaid ning võimaldada neil teenida vastavaid kutseoskusi eeldatavatel ametikohtadel. Samuti lahendab kaitseväe korralduse seaduse jõustumisega seoses tekkinud probleemid kaitseväelaste teenistuse korraldamisega kaitseliidus, kaadrisõduri ja kaadriallohvitseri ametikohale määramise ja vabastamisega ning kaitseväelaste puhkusele lubamise ja lähetamisega.
 
Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (523 SE) teise lugemise. Eelnõu täpsustab õiguslikku regulatsiooni, mis puudutab kaitseväelaste lähetamist rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri juurde ning nende kaitseväelaste osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis selle peakorteri koosseisus.
 
Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:
 
Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (576 SE) võimaldab alustada teadus- ja arendustegevuse uut evalveerimistsüklit.
 
Valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (587 SE). Tuleva aasta riigieelarve kulude tase on võrreldav käesoleva aasta kuludega, mis on mahus 89,6 miljardit krooni. Riigieelarve tulude maht on 84 miljardit krooni. Valitsussektori tuleva aasta eelarve puudujääk on planeeritud 3-protsendi piirides SKP-st. Tulevaks aastaks prognoositakse miinus 0,1%list majanduskasvu ja 0,7%-list inflatsiooni. Eesti majanduse konkurentsivõime tagamiseks pikemas perspektiivis suurendatakse kulusid haridusele, kasvavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Majanduse elavdamiseks on eelarves kasvatatud investeeringute mahtu 14 protsenti. Eelarve ei vähenda pensione ega muuda ka vanemahüvitise süsteemi.
 
Infotunnis vastas sotsiaalminister Hanno Pevkur Jaak Aabi esitatud küsimusele tervishoiupoliitika, Olga Sõtniku esitatud küsimusele sotsiaalsete töökohtade ja Inara Luigase esitatud küsimusele pensionikassa olukorra kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Mailis Repsi, Mark Soosaare ja Kalvi Kõva esitatud küsimustele muuseumide reformi kohta.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside