Riigikogu võttis vastu neli seadust:

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seadus (323 SE), mis täpsustab riikliku tagatise mõistet, kirjeldab riigi vastutuse rakendumise mehhanismi ning näeb ette EL direktiivides nõutava kohustuste otsese tagamise riigi poolt ning viib selle vastavusse EL pangandusalaste direktiividega. Viimase kohaselt loetakse riiklikuks ehk riskivabaks tagatiseks vaid sellist kohustust, mis on otseselt riigi poolt tagatud.           

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seadus (335 SE), mis viib elektrituruseaduse kooskõlla EL metoodikaga, mida tuleb rakendada tööstuslikelt lõpptarbijatelt sissenõutavate gaasi- ja elektrihindade määramisel. Seadus võimaldab saada täpsemat teavet elektrienergia ja võrguteenuste hinna kujunemise kohta. Elektrienergia või võrguteenuse hinnaandmete esitamise kohustus lisandub uuendusena ka tootjale ja liinivaldajale (juhul, kui ta osutab tarbijale võrguteenust), et elektrienergia ja võrguteenuste hinna kujunemise alused oleksid avaneva elektrituru tingimustes võimalikult selged ning läbipaistvad.           

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni põhikirja heakskiitmise seadus (336 SE), mis kiidab heaks UNESCO põhikirja ja viib läbi korrektse riigisisese menetluse, mis jäi tegemata 1991. aastal.  

60 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ratifitseerimise seadus (319 SE), mis ratifitseerib Euroopa majanduspiirkonna (EMP) laienemislepingu. EMP laienemislepingu kohaselt hakkavad Bulgaariale ja Rumeeniale pärast Euroopa Liiduga ühinemist suhetes Norra, Islandi ja Liechtensteiniga laienema EMP lepingu põhimõtted. EMP laienemislepingu eesmärk on integreerida ELiga ühinemisläbirääkimistel saavutatud kokkulepped ühinevate riikidega EMP lepingusse.           

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (346 SE). Teiseks lugemiseks tehti eelnõule 6 muudatusettepanekut, millest rahanduskomisjon arvestas vaid ühte – see on komisjoni enda muudatusettepanek. Heakskiidetud ettepanekuga tehakse ministeeriumide ja nende allasutuste eelarves väiksemaid ümbertõstmisi. Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 28 poolt, 53 vastu. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 25. november kell 18.            

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE). Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 27 poolt, 51 vastu. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele. 

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE);           

Valitsuse algatatud Punase risti nimetuse ja embleemi seaduse ning karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (309 SE);           

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (312 SE);           

Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (331 SE);           

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE).           

Riigikogu lõpetas 10 eelnõu esimese lugemise: 

Põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE) tunnistab kehtetuks sätted, mis keelavad valimistel aktiivse valimisagitatsiooni ajal poliitilise välireklaami eksponeerimise ning näevad selle keelu rikkumise eest ette vastutuse. Kuna poliitilise välireklaami keelu kehtetuks tunnistamise tõttu puudub vajadus valimisseadustes defineerida aktiivset valimisagitatsiooni aega, tunnistab eelnõu kehtetuks ka vastavad valimisseaduste sätted. 

Põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (341 SE) taastab varem kehtinud olukorra, mille kohaselt reastatakse erakonna nimekirjas olevad kandidaadid ümber vastavalt igaühele antud häälte arvule. Praegu kehtiva Euroopa Parlamendi valimise seaduse redaktsiooni kohaselt kuulub erakonna nimekirjas kandidaatide reastamine erakondade ainupädevusse ja kui erakond saab valimistel mandaate, siis osutuvad valituks nimekirjas eespool olevad kandidaadi, sõltumata neile antud häälte arvust. 

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (370 SE);           

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse §-de 27 ja 34 muutmise seaduse eelnõu (329 SE);          

Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (364 SE);           

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, väärtpaberituru seaduse, äriseadustiku ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE);           

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (377 SE);           

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse eelnõu (343 SE);           

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seoses Politsei- ja Piirivalveameti loomisega (344 SE);           

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (316 SE).   

Rahanduskomisjoni ettepanekul (53 poolt, 32 vastu) lükati esimesel lugemisel tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (302 SE). Eelnõu nägi ette peatada tulumaksumäära alandamine ja sätestada tulumaksumääraks 21%. Kehtiva seaduse järgi alaneb tulumaks 18%-ni aastaks 2011. aastaks.  

Keskkonnakomisjoni ettepanekul ei arutatud tänasel istungil valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE) kolmandal lugemisel. 

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Toomas Vareki esitatud küsimusele riigieelarve ja Mart Jüssi esitatud küsimusele Euroopa kliimapaketi kohta. Välisminister Urmas Paet vastas Ester Tuiksoo esitatud küsimusele naabruspoliitika kohta.  

Istung lõppes kell 21.59. 

Istungi stenogramm on internetis siin: