Riigikogu võttis vastu kuus seadust:

78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (108 SE), mis on üheks osaks Euroopa Liidu ühtse väärtpaberituru väljakujundamise tagamisel. Kasvab reguleeritud valdkondade arv ja regulatsioon muutub oluliselt põhjalikumaks, mis omakorda tingib kõrgendatud nõuded finantsjärelevalve teostamisele. Seadus loob õigusliku aluse Euroopa ühisturu sügavamaks integreerumiseks investeerimisteenuste valdkonnas. Seadusega ülevõetav finantsinstrumentide turgude direktiiv reguleerib põhjalikult investeerimisteenuste sisu ja ulatust, investeerimisühingu ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja tegevusloaga seonduvat  ning muid järelevalve aspekte. Lisaks sätestab direktiiv ühtsed standardid klientidele investeerimisteenuste osutamiseks.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning seonduvate seaduste muutmise seadus (103 SE), millega luuakse tööpoliitika infosüsteem, mis võimaldab tööpoliitika valdkonnas rakendatavate poliitikameetmete tõhusat analüüsi ja seiret.

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppega ühinemise seadus (71 SE), mis annab kohtule oma ülesannete täitmiseks vajaliku õigusvõime ning Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu liikmetele ja töötajatele sellised eesõigused, puutumatuse ning soodustused, nagu neil on vaja ülesannete sõltumatuks täitmiseks. Kohtu liikmed ning töötajad peavad oma tegevuses lähtuma vaid rahvusvahelisest õigusest ega tohi saada või võtta vastu juhiseid riikidelt.

63 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seadus (72 SE), mille eesmärk on anda Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsioonile (International Seabed Authority, ISBA) eesõigused ja puutumatus, mida tal on vaja ülesannete sõltumatuks täitmiseks. ISBA vajab oma tegevuses eesõigusi ja puutumatust mitte ainult suhetes oma peakontori asukohariigi ehk Jamaicaga, vaid ka osalisriikidega, sest ISBA ning tema personal võivad sattuda osalisriigi jurisdiktsiooni alla. Erinevalt tavalistest diplomaatilistest eesõigustest ja puutumatusest ei ole riikide huviks mitte vastastikkuse põhimõtte järgimine, vaid ISBA iseseisev, tõhus ning vahelesekkumise kartuseta toimimine.

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokolli ning mandrilava püsiplatvorme ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise protokolli muutmise 2005. aasta protokolli ratifitseerimise seadus (109 SE), mis täiendab konventsiooni sätetega, millega loetakse kuriteoks jõuga laeval võimuhaaramine, vägivald laeva pardal olevate inimeste suhtes ja selliste seadmete pardale asetamine, mis tõenäoliselt võivad laeva hävitada või vigastada. Sätestati, et isik paneb toime kuriteo konventsiooni tähenduses, kui tema poolt toime pandava teo eesmärk on tekitada rahva seas hirmu või sundida valitsust või rahvusvahelist organisatsiooni tegema või jätta tegemata teatav tegu, ning kasutab laeva vastu või laeva pardal või laseb laevast välja lõhkeainet, radioaktiivset ainet või kasutab bio-, keemia- ja tuumarelva viisil, mis põhjustab või võib põhjustada surma, rasket vigastust või olulist kahju; laseb laevast välja naftat, veeldatud maagaasi või muud nimetamata ohtlikku või kahjulikku ainet koguses või kontsentratsioonis, mis põhjustab või võib põhjustada surma, rasket vigastust või olulist kahju, jms.

60 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus (90 SE), mis  määrab kokkuleppeosaliste vahel kindlaks koostöö põhimõtted Balti õhuseirevõrgu (Baltic Air Surveillance Network, BALTNET) arendamisel ja juhtimisel ning asutab Leedus ühise rahvusvahelise personaliga juhtimis- ja teavituskeskuse (Control and Reporting Centre, CRC). Kokkuleppes on kehtestatud BALTNET-i struktuuri, juhtimise, finantskorralduse, varade valdamise ja kasutamise ning teabe avaldamise põhimõtted. Kokkuleppe kohaselt on BALTNET NATO õhukaitsesüsteemi integraalne osa, mis teostab õhuseiret, relvajuhtimist, juhtimist ja väljaõpet Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi territooriumil. BALTNET koosneb NATO õhukaitsefunktsioone täitvatest üksustest: CRC-st, juhtimis- ja teavituspostidest (Control and Reporting Post), teavituspostidest (Reporting Post) ja BALTNET-ile eraldatud varustusest (radarid, raadiod, sideliinid jms).

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud politseiseaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE), mille eesmärgiks on siseriikliku õiguse täiendamise abil tagada Schengeni konventsioonist tulenevate ülesannete täitmine.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE) eesmärk on soodustada õpilaste ning teadlaste rännet kolmandatest riikidest ning luua liikmesriikides ühtsed standardid elamisloa taotlemisel.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (79 SE) ajendiks on Euroopa Liidu nõukogu määrus, millega reguleeritakse pensioniõiguste ülekandmist Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemist liikmesriigi pensionisüsteemi ja vastupidi. Vastavalt nõukogu määrusele on Eestis töötanud isikul pärast Euroopa ühenduste institutsiooni tööleasumist ühekordne õigus, alates tööle nimetamisest 10 aasta jooksul, oma pensioniõigused üle kanda Euroopa ühenduste institutsioonide vastavasse pensioniskeemi. Pärast töösuhte lõppemist on Euroopa ühenduste institutsioonides töötanud isikul Eestisse tööle asumisel analoogiline ühekordne õigus üle kanda oma Euroopa ühenduste institutsioonides omandatud pensioniõigused.

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse eelnõu (78 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (122 SE). Eelnõu tutvustanud rahandusminister Ivari Padar ütles, et selle eelarvega soovitakse saavutada kolm suurt eesmärki. „Esiteks, palga ja pensioni tõus; teiseks, hariduskulude ja ettevõtlustoetuste tuntav kasv; kolmandaks, meie rahandusajaloo suurim planeeritud eelarve ülejääk,” rõhutas rahandusminister. 2008. aasta riigieelarve eelnõu tulude maht on 96,3 miljardit ja kulude maht 93,6 miljardit krooni. Võrreldes 2007. aastaga, on riigieelarve kasvanud ligi veerandi jagu. Teistkordselt Eesti ajaloos on riigieelarve planeeritud ülejäägiga. Planeeritud ülejääk on suurem kui eelmisel korral. Valitsussektori eelarve ülejäägiks prognoosime tuleval aastal 3,6 miljardit krooni ehk 1,3% SKP-st. Riigireservide ja riigikassa poolt hallatava vara kogumaht on üle 22 miljardi krooni ning tänavu ja järgmisel aastal kokku täienevad need ligikaudu 10 miljardi võrra. Valitsussektori võlatase langeb 2008. aastal 2,3%ni SKP-st, mis on Euroopa madalaim.

Valitsuse algatatud riigi 2007. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (121 SE) tulude maht on 6,2 miljardit ja kulude maht 2,7 miljardit krooni. 3,5 miljardit, see tähendab ligi 60% eelarve ülelaekumistest suunatakse reservidesse. Lisaeelarve suurim kuluartikkel on eraldised Haigekassale, 1,09 miljardit krooni. Esimesel juulil toimunud pensionitõusu katteks soovib valitsus eraldada täiendavad 537 miljonit krooni.

Valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (131 SE) eesmärgiks on riigiasutuste töös residentuuriga seonduvate ülesannete ja vastutuse otstarbekam ning asutuse pädevusel põhinev korraldus. Residentuuritellimuse ja rahastamisega seonduva üleandmine haridus- ja teadusministeeriumist sotsiaalministeeriumisse toob oodatavalt kaasa lisaväärtust mitmele protsessis osalejale. Eelnõu mõjutab andmete kogumist ja vahetamist ning riiklikku järelevalvet.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (115 SE) sätestatakse esmakordselt kooli tööle asuvatele õpetajatele lähtetoetuse maksmise alused. Lähtetoetuse suuruseks on 2008. aastal kavandatud 200 000 krooni, mis makstakse eelnõus sätestatud tingimustele vastavale õpetajale välja kolme esimese tööaasta jooksul – esimesel aastal 100 000 krooni, teisel aastal 50 000 krooni ning kolmandal aastal 50 000 krooni. Lapsehoolduspuhkuse ajal õpetajale lähtetoetust välja ei maksta. Lähtetoetuse väljamaksmist jätkatakse õpetaja lähtetoetuse saamiseks õigustatud isikule pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist arvestades tööle asumise aastal kehtinud õpetaja lähtetoetuse suurust. Õpetaja lähtetoetuse maksmise korraldamiseks määrab haridus- ja teadusminister volitatud asutuse – Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse.

Valitsuse algatatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni ratifitseerimise seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (100 SE). Muudatuse tulemusena avaneb taotlejatel võimalus esitada WIPO Rahvusvahelisele Büroole tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreerimise taotlusi ka patendiameti kaudu. Seega muutub süsteem taotlejasõbralikumaks, kuna taotlejal on valikuvõimalus.

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele omavalitsuste rahastamise, Rootsi-Eesti energeetikakoostöö, riigireservide, riigieelarve ja inflatsiooni kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas küsimustele õiguskaitseorganite tegevuse, isikuandmete kaitse ja kohalike omavalitsuste veebilehtede korrastamise ning ringkonnakohtute ühendamise kohta. Regionaalminister Vallo Reimaa vastas küsimustele regionaalhalduse kohta.

Istung lõppes kell 19.59.

Istungi stenogramm

Riigikogu pressitalitus