Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Toomas Vitsuti, Peeter Ernitsa, Mihhail Korbi, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta, Anneli Oti, Jaanus Karilaidi, Erki Savisaare, Martin Repinski, Olga Ivanova, Tarmo Tamme, Enn Eesmaa, Dmitri Dmitrijevi, Andrei Novikovi, Oudekki Loone, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Kersti Sarapuu ja Märt Sultsi 11. veebruaril esitatud arupärimisele elatisabifondi kohta (nr 152).

Arupärijad viitasid Riigikogu otsusele, mille kohaselt pidi valitsus välja töötama ja rakendama elatisabi garanteerimise süsteemi, mis tagaks lapsele määratud elatismaksete õigeaegse laekumise. Arupärijad soovisid teada, miks ei ole seda otsust täidetud.

Tsahkna sõnul esitab ta veel märtsikuu jooksul seaduseelnõu valitsuse istungile. Ta märkis, et ei ole raisatud aega ega ole venitatud. „Eelarveläbirääkimistes on leitud ka 7,2 miljonit eurot, mis on selleks algrahaks, et elatisabifond reaalseks saaks tööle hakata,“ ütles Tsahkna.

„Me teame seda, et iga neljas laps Eestis elab üksinda last kasvatavas perekonnas. Nendest väga suur hulk lapsi ei saa tegelikult oma teise vanema käest elatisabi. Me teame ka seda, et üksikvanemate leibkonnad on Eestis majanduslikult kõige keerulisemas olukorras. Sellest lähtuvalt oleme ka elatisabifondi põhimõtte välja töötanud, koos vastavate organisatsioonidega, kes neid leibkondi ka esindavad,“ selgitas minister. Ta lisas, et tegu ei ole uue lapse- või peretoetuse liigiga. „Tegu on eraldiseisva skeemiga, mille eesmärk on anda väga selge sõnum, et kui vanemad on lahku läinud, siis oma lapse eest tuleb hoolitseda. Kui on välja mõistetud kohtu korras elatisabi, siis seda elatisabi tuleb maksta,“ ütles Tsahkna. “Elatisabifond ei ole üksinda n-ö tervikpilt. Teine pool on, kuidas need võlad saadakse kätte võlgnike käest.“

Selle aasta 1. märtsil juba jõustus terve hulk meetmeid, kuidas muuta keerulisemaks elatisabivõlgnike elu ja kuidas anda rohkem õigusi kohtutäituritele, et kätte saada neid võlanõudeid, mis puudutavad lapsi. „Me peame aru saama, et seda raha ei võlgneta mitte teisele vanemale või riigile, vaid lastele. Ja see summa on tänaseks üle 10 miljoni euro, mis ollakse lastele võlgu,“ märkis Tsahkna. Elatisabifondi loogika seisneb selles, et igal juhul on eesmärk kätte saada võlgnike käest raha, mida nad on võlgu oma lapsele. „Kuni 100 eurot on see summa, mida riik paneb omalt poolt, et tagada vähemalt osa lapsele igakuist laekumist,“ selgitas minister. „Ma loodan, et Riigikogu toetab 1. jaanuarist 2017 selle elatisabifondi tööle hakkamist,“ ütles Tsahkna.

Sotsiaalkaitseminister vastas veel kahele arupärimisele. Need olid arupärimine rahvusvaheliste kohustuste täitmise kohta puuetega inimeste valdkonnas (nr 150) ja arupärimine puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohta (nr 162).

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi vastas arupärimisele kutseõppe propageerimise kohta (nr 147).

Kaitseminister Hannes Hanso vastas arupärimisele laiapõhjalise riigikaitse kohta (nr 156).

Õiguskomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse trahviühikut, eelnõu (146 SE) kolmas lugemine.

Vabas mikrofonis võttis sõna Jüri Adams.

Istung lõppes kell 18.08.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]