Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil läbis teise lugemise eelnõu, millega muudetakse 2023. aasta riigieelarve seadust.

Eelnõuga muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve seaduse muutmise vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.

Fraktsioonid ja saadikud esitasid eelnõule teiseks lugemiseks 88 muudatusettepanekut, lisaks tegi ühe mitmest muudatusest koosneva ja valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku rahanduskomisjon. Riigikogu alustas eelnõule esitatud muudatusettepanekute läbivaatamist möödunud nädala kolmapäevasel ja jätkas sellega neljapäevasel istungil. Neljapäevase istungi lõpuks jõuti 89 muudatusettepanekust läbi hääletada 61. Tänasel istungil vaadati ilma hääletamata ja vaheaegu võtmata läbi ülejäänud 28 muudatusettepanekut.

Kolmandaks lugemiseks saab valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõule (303 SE) muudatusettepanekuid esitada 15. novembril kella 17.15ni.

Riigikogu kuulas ära ministrite vastused 12 arupärimisele

Siseminister Lauri Läänemets vastas Riigikogu liikmete Priit Sibula, Andres Metsoja, Aivar Koka ja Helir-Valdor Seedri arupärimisele piiritaristu (nr 195) kohta. Saadikute sõnul ei saa praeguses julgeolekuolukorras lubada piiritaristu väljaarendamise investeeringute kärpimist, vaid kontrolljoone väljaehitamist tuleb kiirendada. Riigikogu liikmed uurisid, mida on kavas teha maismaapiiri kõrval Soome lahes ja Peipsi järvel ning õhus piiri järelevalve tugevdamiseks.

Läänemets ütles, et Eesti-Vene maismaapiir peaks plaanide järgi 2025. aasta lõpuks olema välja ehitatud. „Eesmärk on ehitada välja piiritaristu, mis koosneb maismaal viivitusaiast ja patrullteedest, kuid ka erinevatest seiremastidest, mis varustatakse vajaliku valvetehnikaga, et tagada täielik olukorrateadlikkus piiril toimuvast,“ lausus siseminister. Ta osutas, et Eesti-Vene piiri on 338 kilomeetrit, millest 135 kilomeetrit on kagupiir (sellest kolmandik Piusa jõgi), 127 kilomeetrit Peipsi järv ja 76 kilomeetrit Narva jõgi.

Luhamaa piiripunktist põhja poole jääv 23,5-kilomeetrine piiritaristu lõik sai valmis juba möödunud aastal. Ministri sõnul on töös ka teine etapp, umbes 40-kilomeetrine lõik, kus piiritaristu peaks valmis olema 2025. aasta esimesel poolel, aga praeguses tempos liikudes saab see valmis 2024. aasta lõpuks. 2024. aasta lõpuks ehitatakse välja ka viivitusaed 21 kilomeetri pikkusele lõigule ning 2025. aasta lõpuks valmib piiritaristu 26-kilomeetrisel lõigul, mis jääb suures osas Piusa jõe äärde. Veel üks maismaapiiri lõik asub soisel alal ning seal on alustatud töödega, et paigaldada mobiilsed valveseadmed, mis võetakse ministri sõnul samuti kasutusele 2025. aasta jooksul.

Merepiiri ja õhuruumi valvest rääkides ütles Läänemets, et Politsei- ja Piirivalveameti laevad ning mereseirepositsioonid on üle antud Kaitseväele, kelle vastutuse all on nii merepiiri kui ka õhuruumi valvamine. Peipsi järv on ministri sõnul täies ulatuses kaetud tehnilise valvega ning lähiaastatel seal suuremaid arendustöid ei kavandata, küll aga on tugevdamisel Narva jõe piirivalve.

Siseminister vastas veel arupärimistele rohepöörde mõju kohta Siseministeeriumi haldusalale (nr 230), inflatsiooni mõju kohta Siseministeeriumi haldusalale (nr 313) ning käibemaksu tõusu kohta (nr 130 ja nr 112).

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas Riigikogu liikmete arupärimistele maakoolide sulgemise (nr 108), väikekoolide säilimise (nr 291), maksupaketi terviklike mõjude (nr 229 ja nr 139), käibemaksu tõusu (nr 119), rohepöörde mõju kohta ministri juhitava ministeeriumi haldusalale (nr 142) ning ühtse Eesti kooli mõiste kohta (nr 275).

Istung lõppes kell 21.26.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside