Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, millel esinesid ettekandega välisminister Kristiina Ojuland ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Rõhutades oma ettekandes ELi ja NATO liikmesuse tähtsust, nentis Ojuland, et Eesti osaluse tõttu on siinne välispoliitika omandanud uue mõõtme. ” Eesti välispoliitika ei ole enam pelgalt riigikeskne, isegi mitte regioonikeskne. Liikmesus Euroopa Liidus ja NATOs on meie välispoliitikale andnud globaalse mõõtme,” märkis minister.

Käsitledes lähemalt Euroopa Liidu Ühist Välis- ja Julgeolekupoliitikat, nentis Ojuland, et Eesti prioriteetideks selles valdkonnas jäävad tugevad transatlantilised suhted. Ministri järgi on need Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse olulisemateks tagatisteks.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson keskendus oma ettekandes Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika temaatikale. Oluliseks edasiminekuks selle kujundamisel pidas ta ELi põhiseadusliku lepingu heakskiitmist, mis muu hulgas looks Euroopa Liidu välisministri koha. Mihkelsoni järgi annaks ELi välisministri institutsioon uue võimaluse sõnakama ja aktiivsema ühispoliitika edendamiseks.

Kõneldes välispoliitika eesmärkidest rõhutas Mihkelson, et üheks olulisemaks ülesandeks on Eesti jaoks praegu tõhus osavõtt Euroopa Naabruspoliitika kujundamisest ning efektiivsest ellurakendamisest. ”Eesti kui Euroopa Liidu aktiivse liikmesmaa huvides on kaasa aidata stabiilse demokraatliku arengu ja heaolu kasvule meie lähinaabruses,” tõdes ta.

Võttes vaatluse alla Ukrainaga seonduva problemaatika väljendas Mihkelson heameelt, et Euroopa Liit on Ukraina sisekriisi käsitledes käitunud positiivse tervikjõuna. Mihkelsoni järgi anti sellega märku kui hädavajalik ja samas efektiivse mõjuga on tõeliselt ühtne välis- ja julgeolekupoliitika.

Rääkides sidemetest Venemaaga ütles Mihkelson, et eesmärgiks peavad olema partnerlusele ja vastastikusele kasutoovusele orienteeritud suhted. Ta lisas, et strateegiliste suhete sisu esmaseks mõõdupuuks peaksid kujunema ühisväärtuste olemasolu ning nendest vastastikune lugupidamine.

Ettekandjatele esitati arvukalt küsimusi pärast mida esinesid kõnedega Riigikogu liikmed.

Päevakorra esimese punktina hääletas Riigikogu menetlusest välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täiendamise ja muutmise seaduse eelnõu (445 SE).

Istungi stenogrammi leiab aadressilt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus