Tubakaseadus karmistab suitsetamist.

Riigikogu võttis vastu seitse seadust:

66 poolthäälega (2 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud tubakaseadus (350 SE), mis sätestab tubakatootele ja selle pakendile kohaldatavad nõuded, tubakatoote käitlemisele esitatavad erinõuded, spondeerimispiirangu ja tubakatoote müügiedenduse keelu ning keelud ja piirangud tubakatoote tarbimisele, samuti järelevalve seaduse täitmise üle ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Seadus kehtestab senisest karmimad piirangud tubakatoodete müümisele ja avalikus kohas suitsetamisele. Näiteks kasiinodes ja toitlustuskohtades, kaasaarvatud ka baarides, tohib seaduse jõustumisel suitsetada vaid eraldi ruumis. Suitsetamine on keelatud töökohtades, ka jalakäijate tunnelites ja korterelamu trepikodades. Samuti veel terves reas avalikus kasutuses olevates kohtades. Keelu rikkumine toob kaasa kuni 1200-kroonise trahvi. Seaduse jõustumisel on ettevõtetele üleminekuajaks ettenähtud vastavate tingimuste loomiseks kaks aastat. Alaealisele toob suitsetamine, tubakatoodete omamine või hankimine kaasa kuni 600-kroonise trahvi. Karistus on ettenähtud ka selle eest kui alaealist ahvatletakse või muud moodi mõjutatakse tarvitama tubakatooteid. Trahv võib olla kuni 18 000 krooni. Alaealisele suitsu ostmise või pakkumise eest võidakse trahvida kuni 6000 krooniga.

45 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni ratifitseerimise seadus (610 SE), mille eesmärk on kaitsta praegusi ja tulevasi põlvkondi tubaka tarbimise ja tubakasuitsu põhjustatud laastavate tagajärgede eest tervisele, ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele. Kavandatud meetmetega luuakse eeldused ja tingimused tubaka tarbimise leviku ja tubakasuitsuga kokkupuute pidevaks ja oluliseks vähendamiseks.

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seadus (579 SE), mis täpsustab riigi korraldatava keskkonnaseire struktuuri, sh seireprogrammi korraldamise organisatsiooni, seirenõukogu rolli ning ühtlustab seadust keskkonnaregistri seadusega. Seadus harmoneerib õigusakti Euroopa Liidu keskkonnaõigusega.

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ohvriabi seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seadus (564 SE), mis annab ohvriabiteenuse osutamise ja selle korraldamise õiguse sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluvale sotsiaalkindlustusametile. Eelmise aasta lõpukuudel värvati ja koolitati sotsiaalkindlustusameti juures välja 35 ohvriabiteenust osutavat ametnikku, kes asuvad teenistusse sotsiaalkindlustusameti põhimääruse alusel moodustatavasse ohvriabi osakonda. Nimetatud ametnike ülesandeks on lisaks ohvriabiteenuse osutamisele ka ohvriabi vabatahtlike kaasamine ja juhendamine. Ohvriabi vabatahtlike tegevuse aluseks olevad sotsiaalministri määrused on allkirjastatud ja jõustusid käesoleva aasta jaanuari teisel nädalal.

81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud piirivalveseaduse muutmise seadus (555 SE), mis loob seadusliku aluse ametnike töötamiseks piirivalves. Kehtiv piirivalveseadus ei näinud ette ametnike töötamist piirivalves. Samas on Piirivalveamet, piirivalvepiirkonnad ja muud piirivalveasutused Vabariigi Valitsuse seaduse mõttes valitsusasutused ning ametiasutused avaliku teenistuse seaduse mõttes. Et avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, siis peab ka piirivalves olema võimalik avalike teenistujate töötamine.

77 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud palgaseaduse § 3 muutmise seadus (570 SE), mis täpsustab põhimõtet, et töölepingus määratakse kindlaks palga suurus, millest peetakse kinni seadusega sätestatud maksud, sealhulgas üksikisiku tulumaks. See tagab töötajatele tulumaksuprotsendi alanemisest tuleneva lisasissetuleku. Samuti väldib täpsustatud seadus pensionikassasse, ravikindlustusse ja töötuskindlustusse suunatavate mahaarvamiste vähenemist. Täpsustatud seadus tagab ühese arusaama töölepingus fikseeritud palga mõistest, väldib palgastatistika risustamist ning muudab palgaläbirääkimised selgemaks.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise:

valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE);

valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (616 SE);

valitsuse algatatud t ehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE).

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse eelnõu (273 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (621 SE);

valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ”Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (629 OE);

valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (628 SE);

valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 muutmise seaduse eelnõu (627 SE).

* * *

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul ei arutatud valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (407 SE), mis pidi olema kolmandal lugemisel.

* * *

Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar küsimustele teadus- ja arendustegevuse, riigiettevõtete erastamise ning Eesti majanduse arengu kohta. Rahandusminister Aivar Sõerd vastas küsimustele riigi rahanduse ja eelarve koostamise kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimustele Eesti välispoliitika ja Eesti-Vene piirilepingu allkirjastamise kohta.

Infotunnis esitatud küsimused ja nendele antud vastused ning Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside