Riigikogus oli arutusel olulise tähtsusega riiklik küsimus "Laste olukorrast ja laste õiguste tagamisest Eestis".

Sotsiaalminister Marko Pomerants märkis oma ettekandes, et Eesti riigi poolsele lastekaitsealasele tegevusele on kolm peamist sisendit: kõige olulisemaks lähtealuseks on ÜRO lapseõiguste konventsioon, teiseks – lapse õiguste tagamise strateegia, mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks 2003. aasta oktoobris ning kolmandaks lastekaitseseadus. Pomerants lisas, et 1993. aastal jõustunud lastekaitseseadus on tänaseks vananenud ning valdkonda reguleeriva seadusandluse kaasajastamiseks on Sotsiaalministeerium algatanud uue lastekaitse kontseptsiooni koostamise protsessi. Samuti andis sotsiaalminister Pomerants ülevaate Eesti laste olukorra hetkeseisust, põhiprobleemidest ning lapseõiguste tagamise strateegiaga kavandatud valitsuse poolsest tegevuskavast.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets rääkis hea hariduse omandamise võimalusest, kui ühest laste õiguste tagamise olulisest küsimusest. Maimets nentis, et tänaseks on jäänud õige vähe neid, kes on olemasoleva koolituse sisu ja korraldusega rahul. Haridus- ja teadusministri arvates tuleb koolidele endile, aga eelkõige koolijuhtidele panna suurem usaldus ja vastutus ning koolide rahastamine peab toetama vanemate valikuvõimalusi. Minister rõhutas, et meie eesmärgiks peab olema oma tähtsaimale ressursile, meie lastele, kõige paremate arenguvõimaluste loomine ning selleks tuleb olemasolevate ressursside piires luua võimalused omandada haridust, mis kõige paremini vastaks inimeste individuaalsetele annetele, huvidele ja kalduvustele.

Õiguskantsler Allar Jõks keskendus oma ettekandes õiguskantsleri tegevusele laste õiguste tagamisel ning lahendamist vajavatele kitsaskohtadele. Allar Jõks viitas asjaolule, et õiguskantsler ei või hakata kujundama parlamendi pädevusse kuuluvat riigi pere-, lastekaitse- ja hariduspoliitikat, vaid saab juhtida tähelepanu nende poliitikate väljatöötamise ja ellurakendamise vajadusele.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial viitas oma ettekandes Eesti Lastekaitseliidu poolt tõstatatud probleemidele, milleks on näiteks vähene haldussuutlikkus. Treiali sõnul on kohalikes omavalitsustes vähe lastekaitsetöötajaid ning toimetuleku toetamiseks meetmete ja teenuste rakendamine üsna tagasihoidlik. Sotsiaalkomisjoni esimees edastas oma kõnes ka Lastekaitseliidu ettepanekud olukorra parandamiseks. Samuti viidati puudustele laste tervise kaitses, eriti väärkoheldud laste puhul. Mai Treial rõhutas, et on saabunud aeg, kus perepoliitika ja laste õiguste tagamine vajab järjepidevust ning vastuvõetavaid õigusakte hinnatakse nende mõju järgi perepoliitikale, lastekaitsele ja demograafilistele protsessidele.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Kadi Pärnits, Vilja Savisaar, Raivo Järvi, Sven Mikser, Kaarel Pürg, Ela Tomson, Elle Kull, Eiki Nestor, Tõnis Lukas, Mai Treial, Liina Tõnisson, Helmer Jõgi, Andres Taimla ja Siiri Sisask.

Riigikogu pressitalitus