Kuulati ära Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni aruanded.

Riigikogu kuulas ära Eesti Panga presidendi Vahur Krafti ettekande Eesti Panga 2004. aasta aastaaruande kohta.

Kraft tõi välja mulluse majanduskasvu, mis oli 6,2%. Erinevalt kardetust või ennustatust, ei toonud Euroopa Liiduga ühinemine kaasa üldist hinnatõusu, aasta keskmine hinnatõus oli 3%, mis on küll kõrgem kui 2003. aastal, kuid madalam viimase 5 aasta keskmistest. Edasine hinnakasv on olnud alanev ning järgnevateks aastateks ootame tarbijahinna kasvu juba 2,7% ümber. Keskmine brutopalk tõusis 7,8% ja reaalpalk 4,6%. Lisades siia juurde sama perioodi tööjõu tootlikkuse kasvu 5,8%, saab öelda, et erinevalt 2003. aastast oli tulude ja tootlikkuse kasv rohkem tasakaalus, märkis Kraft. Eelmisel aastal jätkus Eestis hoogne laenukasv, seda eelkõige majapidamiste osas. ”Laenukasv vajab jätkuvalt pankade ja laenuvõtjate hoolsat suhtumist. Laenuturg on keskpanga analüüsi keskmes ning koostöös Finantsinspektsiooniga on meie eesmärgiks tagada, et riskid oleks õiglaselt hinnatud,” rõhutas Eesti Panga president. Finantsstabiilsuse seisukohalt on oluline, et ei lõdvendataks tihedas konkurentsivõitluses laenuandmise tingimusi. ”Ehk säilitataks kohane omafinantseerimismäär ning piisav konservatiivsus kliendi tulevase maksevõime hindamisel,” selgitas Kraft. Ettevõtete ja majapidamiste puhul on ohuks, et sissetulekute kasvutempo kiirenemise ja madala intressi keskkonna kaasmõjul ülehinnatakse tänases tarbimisotsustes lähiaastate tulude kasvu võimalusi. ”Kuigi praegu pole tegu oluliste hinnasurvetega, on seda olulisem, et 2005. aastal tuleb vältida vähepõhjendatud hinnatõuse reguleeritud hindade osas,” hoiatas Kraft. Eesti edasise majandusarengu kriitilised lülid on jätkuvalt tootlikkuse kasv ja tööturu areng. Lühemas vaates on aga endiselt oluline tasakaalustatud eelarve ja võimalikult tugev roll reguleeritavate hindade üle, selgitas Eesti Panga president.

Ettekande Finantsinspektsiooni 2004. aasta aastaaruande kohta tegi Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Andres Trink.

Riigikogu võttis 51 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse (618 SE). Konventsiooniga ühinedes saab Eesti ka Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni liikmeks. Konventsiooniga ühinedes näitab Eesti oma kuulumist tunnustatud mereriikide hulka. Enamik maailma riike ja suurem osa meie lähinaabritest (Vene Föderatsioon, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra) on konventsiooniga samuti ühinenud. Eesti ühinemine konventsiooniga annab võimaluse lahendada võimalikud merendusalased erimeelsused teiste riikidega konventsiooni alusel. Konventsioon on väga oluline rahvusvaheline õigusakt.

Riigikogu katkestas Riigikogu liikme Katrin Saksa algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (637 SE) teise lugemise. Ettepaneku arutelu katkestamiseks tegi Eesti Reformierakonna fraktsioon. Hääletustulemus: 36 poolt, 26 vastu.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

Ühenduse Vabariigi Eest ”” Res Publica fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse ”Riigikogu otsuse ”Riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamine”” muutmise eelnõu (644 OE);

Riigikogu liikmete Koit Prantsu, Janno Reiljani ja Jüri Saare algatatud üleliigse laovaru tasu seaduse § 23 muutmise seaduse eelnõu (622 SE);

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 muutmise seaduse eelnõu (651 SE).

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (650 SE) esimene lugemine jäi pooleli seoses istungi tööaja lõppemisega. Jätkatakse homsel istungil.

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus