Istungil toimus olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekannetega esinesid välisminister Urmas Paet ja väliskomijsoni esimees Enn Eesmaa.

Paet tõstis oma sõnavõtus esile, et Eesti välispoliitika eesmärk on olnud ja jääb rahva ja riigi julgeoleku tugevdamine ja heaolu kasvu tagamine. ”Liitumine NATO ja Euroopa Liiduga on vaid vahendid selle eesmärgi nimel paremaks tegutsemiseks ja mitte eesmärgid omaette,” nentis Paet.

Välisminister rõhutas, et Eesti rahvuslikes huvides on aktiivselt osaleda Euroopa naabruspoliitika ja NATO partnerluspoliitika kujundamisel. Uute demokraatiate toetamine on Eesti välispoliitika üks prioriteetidest. Naabruspoliitika elluviimisel on selles osas Eesti jaoks olulised sihtriigid Ukraina, Gruusia, Moldova. Suhetes Venemaaga tõstis Paet esile, et koostöö Idanaabriga peab tuginema euroopalikele väärtustele. Paet kinnitas, et piirilepingute allkirjastamine kindlustas Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist seisundit.

Rääkides tulevikuprioriteetidest rõhutas välisminister, et Eesti silme ees peaks seisma Euroopa Liidu keskmise elatustaseme saavutamine. Kõneldes majanduskasvust ütles Paet: ”Majanduskasv uutes liikmesriikides on vanadega võrreldes peaaegu kahekordne, mis on loodetavasti tõukeks kogu Euroopa majandusele.”

Paet puudutas ettekandes ka Euroopa Põhiseaduslepingu ratifitseerimise, Schengeni viisaruumiga ühinemise, EL-i eelarve ning teisi küsimusi.

Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kirjeldas oma ettekandes Eesti Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumise kogemust. ”Aasta Euroopa Liidus on meile kõigile andnud hinnalisi kogemusi elada ja töötada demokraatlikus, põhimõtteliselt naabritest hoolivas ja nendega mitte vaid sõnades, vaid reaalselt arvestatavas koosluses, kus peamised otsused võetakse vastu üksmeelselt,” ütles ta.

Eesmaa tõdes, et alanud on uus ajajärk Euroopa Liidu riikide koosluses. Algamas on diskussioon Euroopa Liidu olemuse üle. ”Vaidlusteema on keeruline, sest ühed süüdistavad Euroopa Liitu liigses, teised aga vastupidi just väheses liberaalsuses,” märkis muu hulgas Eesmaa.

Kõneldes Euroopa Põhiseaduslepingust, ütles Eesmaa, et Riigikogu asub lepingut menetlema sügisel, kuna põhiseaduskomisjon pikendas Euroopa Liidu põhiseaduslepingu analüüsimiseks loodud töörühma lõppraporti esitamise tähtaega.

Rääkides suhetest Venemaaga rõhutas Eesmaa, et kahe naaberriigi suhetes peab lähtuma konstruktiivse partnerluse põhimõtteist, mille aluseks on pidev poliitiline dialoog kõige erinevamatel tasanditel alates kodanike ja nende poliitiliste ühenduste erakondade kontaktidest kuni riigi liidrite kohtumisteni.

Riigikogu liikmed esitasid ettekandjatele arvukalt küsimusi. Ettekannetele järgnesid Riigikogu liikmete sõnavõtud.

***

Riigikogu ees andis ametivande asendusliikmena Riigikogu liikmeks asunud Jaanus Tamkivi.

Riigikogu lõpetas Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 muutmise seaduse eelnõu (651 SE) ja Isamaaliidu fraktsiooni ning kultuurikomisjoni algatatud rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (641 SE ja 646 SE)
teise lugemise.

Istungi stenogrammi leiab internetis aadressilt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus