Täna Riigikogus
Toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse Eesti välispoliitika arutelu.
Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse riigi välispoliitika arutelu. Ettekandega esinesid välisminister Kristiina Ojuland ning väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
”Meie välispoliitika missiooniks jääb Eesti riigi, inimeste ja ettevõtete turvalisuse ja heaolu tagamine”, ütles Ojuland rõhutades, et Euroopa Liidu ja NATO liikmelisuse tõttu tugevnenud positsioon võimaldab seda teha varasemast tulemuslikumalt.
Andes ülevaate välispoliitilistest prioriteetidest märkis minister, et peamised ressursid rakendatakse välismajandushuvide arendamisele ja kaitsmisele ning Eesti huvide edendamisele Euroopa Liidus. Samas rõhutas Ojuland, et senisest suurema kaalu saab arengukoostöö ning tähtsale kohale tõuseb ka mitmete avalike ja riiklike teenuste osutamine kodanikele, ettevõtetele ja riigiasutustele.
Rääkides Eesti uuest välispoliitilisest rollist Euroopa Liidus rõhutas minister: ”Eesti soovib olla realistlik, aktiivne ja positiivne Euroopa Liidu liige. Meie huvides on töötada selle nimel, et liit tervikuna oleks majanduslikult konkurentsivõimelisem ja omaks suuremat välispoliitilist kaalu.”
Oma ettekandes käsitles minister ka Euroopa Liidu edasise laienemise küsimusi, naabruspoliitikat ja suhteid Venemaaga, samuti julgeoleku- ja välismajanduspoliitikat ning Läänemere piirkonna arenguid.
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson toonitas oma ettekandes, et vaatamata välispoliitilise olukorra pidevale muutumisele on selles valdkonnas oluline otsuste järjekindlus. ”Dünaamiliselt muutuvad seosed riikide ja erinevate maailmanägemiste vahel nõuavad meilt pidevat valmisolekut hinnanguteks või välispoliitilisteks sammudeks. Samas on välispoliitika traditsiooniliselt jätkupoliitika, mistõttu ei maksa arvata, et meil tuleb otsida pidevaid supereesmärke. ”
Rääkides regionaalses julgeolekupoliitikas Eesti ette kerkinud ülesannetest rõhutas Mihkelson keskkonnaohutuse tagamise tähtsust. Regiooni suurimate julgeolekuprobleemidena tõi Mihkelson välja Peterburi lähedal asuva Sosnovõi Bori tuumajaama, Venemaa kavandatava tuumajäätmehoidla Ust-Luugas ning Läänemerel seilavad ühepõhjalised naftatankerid.
Käsitledes välismajanduspoliitika arenguid märkis Mihkelson, et järjest olulisemaks muutub tõhus koostöö vastavate haldusorganite vahel. ”Üheks oluliseks teguriks õnnestumiste suurendamisel saab olla koostöö ja koordineerimise edendamine nende ministeeriumite, välisesinduste ja ametkondade vahel, kes ühel või teisel määral tegelevad välisturgude haldamisega.”
Samuti juhtis Mihkelson tähelepanu arengukoostöö poliitika osatähtsuse suurenemisele Eesti välissuhtluses. ”Kui me tahame aktiivselt kaasa rääkida Euroopa Liidu välispoliitika kujundamises, peame suunama senisest märgatavamalt rohkem tähelepanu arengukoostöö poliitikale.”
Riigikogu liikmed esitasid ettekandjatele arvukalt küsimusi ning seejärel avati läbirääkimised, mis kestsid istungi lõppemiseni.
Riigikogu pressitalitus