Riigikogu andis tänasel istungil peaministrikandidaat Taavi Rõivasele volituse valitsuse moodustamiseks. Rõivast toetas 58 saadikut, vastu oli 40 saadikut.

Rõivas tõi oma kõnes esile uue valitsuse tegevuse tähtsamad suunad. Valitsusprogrammis on sõnastatud Eesti suured väljakutsed, mille elluviimisest lähtuvad kõik valitsuse tegevused.

Rõivas märkis, et tagamaks meie riigi püsimise nii täna, homme kui ka paljude järgmiste põlvede jaoks jätkab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna valitsus meelekindlat, ühtset, läbimõeldud julgeoleku- ja riigikaitsepoliitikat.

Oluline väljakutse on tagada, et Eesti majandus ja inimeste sissetulekud kasvaksid. „Eestile edu toonud majanduspoliitika aluseid ei ole vaja muuta, me jätkame lihtsa ja väheste eranditega maksusüsteemiga ning ausa ettevõtluskonkurentsi ja avatud majandusega, konservatiivse eelarvepoliitika ja kapitalile avatud majanduskeskkonnaga. Me eelistame vähendada tööjõu maksustamist, tervistkahjustavate ja keskkonda saastavate kaupade maksustamise arvelt. Me oleme kokku leppinud sotsiaalmaksumäära vähendamises ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmises,“ selgitas Rõivas.

Peaministrikandidaat näeb suure väljakutsena, et majanduskasv jõuaks kõigini ja et inimeste toimetulek paraneks. „Riik peab olema olemas nende jaoks, kes seda kõige rohkem vajavad. Loodav valitsusliit tahab, et majanduskasvust saaksid osa kõik Eesti inimesed, et mitte keegi ei jääks maha,“ ütles Rõivas. Ta lisas, et süsteemi eesmärk on leevendada palgavaesust ja aidata inimesi nende elujärje parandamisel. Erilist tähelepanu pöörab valitsusliit lastele, eakatele ja erivajadustega inimestele. Tagame sotsiaalpartneritega töövõimereformi koostööleppes sätestatud eesmärkide ja tegevuste täitmise.

Rõivase sõnul on kõige tähtsam suurtest väljakutsetest, et Eesti jääks püsima. Et meil oleks rohkem lapsi. Euroopa riikide rahvastik vananeb ja kõigil seisavad ees tõsised tööhõivepoliitikat ja sotsiaalsüsteemi puudutavad väljakutsed. „Kolme partneri ühtne valitsusliit arendab edasi demograafiliselt toimivat perepoliitikat, tõstes esimese ja teise lapse toetuse 60 euroni, alates kolmandat lapsest jätkame 100-eurose igakuise toetuse maksmist ning lisaks maksame igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 eurot lasterikka pere toetust. Me kindlustame igale noorele võimaluse osaleda spordi- ja huvitegevuses, luues selleks riikliku tervikliku sihtotstarbelise huvitegevuse toetussüsteemi,“ ütles Rõivas.

Rõivas rõhutas uuendusmeelse Eesti tähtsust, et korraldada meie riigi elu veelgi paremini. „Kuid riigireform ei saa olla asjade valimatult pea peale pööramine. See on tõhusus. Nii nagu aasta tagasi, ütlen ka praegu, et meil ei ole põhjust eelnevate valitsuste ehitatut lammutada, vaid kasutada seda vundamendina, millele edu rajamist jätkata. Ja seepärast võib igaüks valida, kas nimetada seda väga ambitsioonika nimega riigireformiks või veidi lihtsamalt, uuendusmeelseks Eestiks,“ selgitas Rõivas. Ta märkis, et riigi paremaks korraldamiseks on valitsusliit kokku leppinud kohaliku halduse reformi tegemises. Uuendusmeelse Eesti iseenesestmõistetav osa on e-riigi arendamine. „Uuendusmeelses Eestis ei toodeta enam makulatuuri põhimõttel “käsi alla, kümme templit peale ja kaante vahele”, vaid kõik avalikud teenused, kui vähegi võimalik, peavad olema kodaniku jaoks digitaalsed ja seeläbi tõhustama riigi toimimist ning muutma avalikku sektorit efektiivsemaks,“  ütles Rõivas.

Rõivas nimetas ka Eesti eesistumist 2018. aastal valitsuse suureks väljakutseks. Euroopa tugevus ja ühtsus tuleneb aktiivsetest ja avaratest dialoogidest, intensiivsetest ideede vahetustest. Praegune julgeoleku- ja majandusolukord toob eriti selgelt esile selle dialoogi tulemusel sündiva ühise visiooni olulisuse. Euroopal on vaja liikuda tugevama julgeoleku- ja siseturvalisuspoliitika, energiapoliitika, rahaliidu ja siseturu ning kasvava tööturu suunas. Peame tegelema ka Euroopa ettevõtete huvide ja kodanike kaitse edendamisega kolmandates riikides. Näeme Eestit selles protsessis väärika, ideedeküllase ja ka uudishimuliku partnerina – riigina, mis kannab euroopalikke väärtusi ning on huvitatud Euroopa Liidu nelja põhivabaduse väärtustamisest ja edendamisest.

Rõivas võttis oma kõne lõpus kokku koalitsiooniläbirääkimised. „Me leppisime kokku suurtes väljakutsetes, eesmärkides ja viisides, kuidas Eestit edasi viia. Just nimelt kolme partneri sihikindluse, püsivuse ja vankumatuse tõttu ma annaksin traditsioone järgides Riigikogu ees nime loodavale valitsusliidule. See on visadusliit. Just nii – sihikindlalt, vankumatult ja visalt – oleme me valmis ühiselt minema, et leppesse kirjapandu ka ellu viia,“ ütles Rõivas.

Peaministrikandidaat vastas Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele.

Video istungist on aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=ylBiS2sOZlA

Fotod istungilt: https://fotoalbum.riigikogu.ee/v/Riigikogu/XIII+Riigikogu/08042015/

Istungi stenogramm.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal