Sulling vastas arupärimisele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse probleemide kohta
Minister Anne Sulling vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Kalev Kallo, Viktor Vassiljevi, Urbo Vaarmanni ja Lauri Laasi 10. aprillil esitatud arupärimisele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse probleemide kohta (nr 398).
Arupärijad viitasid asjaolule, et kui eelmisel rahastamisperioodil oli edasiantavate toetuste maht 9 miljonit eurot, siis käesoleval rahastamisperioodil on see koguni kuni 600 miljonit eurot. Arupärijate arvates kipub aeg-ajalt juhtuma nii, et mõned otsused jäävad arusaamatuks, mõned ettevõtted, kes toetust saavad, ei kasuta seda sihtotstarbeliselt. EAS pole senimaani mitte kõigile väärkasutustele piisavalt tähelepanu pööranud. Suur osa probleemist on see, et EAS-i juhtimisega ei olnud kõik korras. Seega küsisid arupärijad ministrilt, mis on hetkel EAS-i suuremad probleemid ja kuidas on plaanis neid lahendada.
Sulling selgitas, et EAS-i juhtimist puudutavate küsimuste lahendamisega on algust tehtud. „5. mail sai paika uus EAS-i nõukogu ja uue esimehe konkurss käivitati 6. mail. Ma isiklikult näen EAS-i puhul pigem võimalusi, mitte niivõrd probleeme,“ ütles Sulling. Tema sõnul saab EAS laias laastus oma ülesannetega hästi hakkama, kuid isegi siis, kui on hästi, peab alati vaatama, kuidas saaks veel paremini. Minister selgitas, et esimene väljakutse EAS-i uue nõukogu ees on paika saada hästi toimiv tegevjuhtkond. Seekord moodustab nõukogu juhatuse EAS-is teistmoodi. Nimelt annab nõukogu juhatuse esimehele võimaluse luua meeskond oma äranägemise järgi, mis võimaldab tal paremini vastutada meeskonna töö eest. Ühtetöötav tegevjuhtkond peaks looma eeldused kogu organisatsiooni paremaks toimimiseks.
Järgmise sammuna peab minister vajalikuks ajakohastada EAS-i tegevusstrateegia ja läbi mõelda organisatsiooni roll tulevikus. Kõneldes välisinvesteeringutest, märkis Sulling, et oluline on keskenduda nendele valdkondadele, millest on Eesti majandusel tervikuna kõige enam võita. „Välisinvesteeringute meelitamisel Eestisse tuleb prioriteediks seada need investeeringud, mis võimaldavad Eestis toota kõrge lisandväärtusega tooteid ja loovad hästi tasustatud töökohti,“ ütles Sulling. Ta pidas tähtsaks tõhustada kliendisuhete hoidmist ja nende kinnistamist. Sulling nimetas selle aasta olulisema ülesandena EAS-i struktuuritoetuste meetmete plaanipärast avamist, et tagada struktuuritoetuste kaudu meie ettevõtete toetamine kõige efektiivsemal moel.
Justiitsminister Andres Anvelt vastas arupärimisele kodanike väljaandmise kohta teistele riikidele (nr 396).
Minister Urmas Kruuse arupärimisele makseraskustes oleva ettevõtte töötaja töötuskindlustushüvitise kohta (nr 397) ja arupärimisele väikelaste tervisekontrolli kohta (nr 400).
Sotsiaalminister Helmen Kütt vastas arupärimisele väikelaste tervisekontrolli kohta (nr 399) ja arupärimisele sotsiaalministeeriumi poolse rahalise toetuse kohta juhendmaterjalile “Lapse heaolu hindamise abivahend lastekaitsetöötajale” (nr 403).
Vabas mikrofonis võttis sõna Kadri Simson.
Riigikogu pressiteenistus