Sotsiaalminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 8. mail esitatud arupärimisele vanaduspensioni kohta (nr 333). 

Arupärijad märkisid, et riikliku pensionisüsteemi mõte peaks olema pensionäridele minimaalse elatustaseme tagamine. Arupärijad soovisid teada ministri hinnangut, kas Eesti pensionisüsteem on nimetatud eesmärgiga kooskõlas. 

Rõivas selgitas, et Eesti pensionide suurus sõltub meie majanduse käekäigust ja mida paremini läheb majandusel, seda suuremaid pensione saab maksta. „Parlamendi poolt on loodud automaatne kasv ja pean sellist automaatset kasvu printsiibina kindlasti õigemaks kui ühekordseid otsuseid. Selline automaatne kasv annab kindlasti ka eakatele inimestele suurema kindlustunde,“ märkis Rõivas. 

Ministri selgituste kohaselt on ta seda meelt, et vähemasti keskmine vanaduspension, samuti eelistatavalt ka keskmist vanaduspensioni mõnevõrra ületav pension peaks olema tulumaksuvaba. „Oleme kokku leppinud, et arutame tulumaksuvabastust siis, kui paneme kokku järgmise aasta eelarvet,“ ütles Rõivas. Ta lisas, et see töö hakkab hilissuvel pihta. Siis me peab langetama ka otsuse, kas meil on võimalik tõsta pensionide tulumaksuvabastust või on meil võimalik tõsta tulumaksuvaba määra üldiselt. Rõivas möönis, et see on otsus tuleb teha kooskõlas riigi rahaliste võimalustega. Ta arvas, et seda on mõistlik teha just riigieelarvet kokku pannes. 

Rõivas märkis, et pensionide jõukohasus riigile on inimeste kindlustunde aluseks, sest kui riik evib endale mitte jõukohast pensionisüsteemi, siis igaüks mõistab, et see ei saa kaua kesta. See paneb pinge alla just need inimesed, kelle toimetulek sõltub pensionist. Sotsiaalminister käsitles pensioni arvestamise aluseid ja sellega seotud pensioniosakute osakaalu erinevate põlvkondade kontekstis. 

Rõivas vastas veel arupärimistele omastehoolduse (nr 334), hambaravi (nr 342) kohta. 

Riigikogu liikmete arupärimistele vastasid ka peaminister Andrus Ansip, justiitsminister Hanno Pevkur, rahandusminister Jürgen Ligi ning keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Arupärimised käsitlesid vastavalt Vabariigi Valitsuse liikme huvide konflikti ja riigiettevõtete nõukogu liikmete määramist (nr 344), digitaalallkirja andmise kontrollimist (nr 329), Maksu- ja Tolliameti tegevust ja laekumata makse (nr 340), pakendiseaduse eelnõu menetlemist (nr 338) ning riigi poolt asutatud ühingute juht- või kontrollorganite liikmete määramist (nr 341). 

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin. 

Istungi stenogramm

Riigikogu pressitalitus 

 

 

 

           

Tagasiside