Sotsiaalminister vastas arupärimisele Põlva haigla kohta
Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Rein Ratase, Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Enn Eesmaa, Jaan Kundla, Inara Luigase ja Valeri Korbi 24. märtsil esitatud arupärimisele AS Põlva Haigla ümbernimetamisest kohalikuks haiglaks (nr 53).
Maripuu selgitas, et Põlva maakonnas elab 32 000 elanikku ning maakond on üks väiksema elanike arvuga maakondi. Põlva maakonnast väiksema elaniku arvuga on Läänemaa ja Hiiu maakond. Maakonna elanikele osutab ambulatoorset ja statsionaarset tervishoiuteenust AS Põlva Haigla, kes vastavalt valitsuse 2. aprilli 2003. aasta määrusele nr. 105 “Haiglavõrgu arengukava” kuulub üldhaiglate loetellu. Alates 1. jaanuarist 2010. aastast peaks Põlva haigla liigituma kohalikuks haiglaks. Tervishoiuamet on väljastanud Põlva haiglale kuni aastani 2012, 18. septembrini üldhaigla tegevusloa. Vastavalt tervishoiuameti poolt väljastatud tegevusloale, peab Põlva haigla osutama järgmisi ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid: erakorraline meditsiin, sisehaigused, üldkirurgia, anestesioloogia, laborimeditsiin, radioloogia ning võib osutada pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid. „Kui me nüüd järgiksime 2003. aastal vastuvõetud määrust, hakkaks tulevikus Põlva haigla osutama senisest väiksemas mahus erakorralise kirurgia teenust, samuti ei plaaniks osutada plaanilist sünnitusabi,“ märkis sotsiaalminister. Maripuu kohtus Põlva maakonna delegatsiooniga, kuhu kuulusid maavanem, linnapea ja haigla juhtkond. „Kohtumisel arutasime Põlva haigla tulevikku ja jõudsime ühisele järeldusele, et ministeeriumis ei ole põhjust käsitleda Põlva haiglat erinevalt teistest samasuguse reaalse teeninduspiirkonnaga haiglatest. Lähtuvalt sellest on kavas üle vaadata määrus, mis lubab Põlva haiglal jätkata tulevikus üldhaiglana ja et me vaataksime üheskoos üle haiglavõrgu arengukava, et kohelda kõiki alla 40 tuhande elanikuga maakondade haiglaid lähtuvalt võrdse kohtlemise printsiibist võrdsetel alustel,“ ütles sotsiaalminister. Maripuu kinnitas, et kõiki neid teenuseid, mida Põlva inimesed said Põlva haiglast, saavad nad ka tulevikus edasi.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi, Villu Reiljani, Mai Treiali ja Karel Rüütli 15. aprillil esitatud arupärimisele ministri tegevusest (nr 55). Arupärijad küsisid, miks põllumajandusminister pole pööranud piisavalt tähelepanu Euroopa Liidu maaelu- ja põllumajandusalasele koostööle, on puudunud oma valdkonna ministrite kohtumistelt ega ole osalenud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungitel.
Seeder kinnitas, et on kolmel korral osalenud. „Endise parlamendisaadikuna suhtun täie tõsidusega erialakomisjonide töösse ning minu puudumiste põhjused on olnud alati Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehele eelnevalt ka teada antud,“ selgitas minister.
Seeder ütles, et kahtlemata on osalemine Euroopa Liidu töös iga põllumajandusministri jaoks väga oluline ja kindlasti ka prioriteetne tegevus. „Kinnitan, et olen osalenud kõikidel nõukogu istungitel, mis on puudutanud Eestit, kus on tehtud mingisuguseid põhimõttelisi valdkonda puudutavaid otsuseid. Alati on olnud ka ministri kohalolek seal tagatud. Olen osalenud ka vahepealsetel aruteludel, kuid mitte kõigil,“ ütles põllumajandusminister. „Alati, kui olen puudunud Ministrite Nõukogu koosolekutelt, on Eesti seisukohad olnud esindatud ja väärikalt kaitstud,“ lisas ta. Seisukohad, mida ametnikud Euroopa Liidu tasandil esindavad ja välja ütlevad, on toimunud kooskõlastatult poliitilise tasandiga, samuti nagu kõik nõukogudes esitatavad Eesti positsioonid. „Veelgi enam, seisukohad olulisemates Euroopa Liidu põllumajandusvaldkonda puudutavatest teemades on toodud eraldi eelnõuna valitsusse heakskiitmiseks ning seejärel esitatud seisukohavõtuks – nii Riigikogu maaelukomisjoni kui ka Euroopa Liidu asjade komisjonile. Ka põllumajandussektor ise on olnud aktiivselt arutellu kaasatud. Olen kohtunud korduvalt põllumajandus- ja maaeluarengu nõukogu koosolekutel vastava sektori esindajatega,“ selgitas Seeder.
Vabas mikrofonis võttis sõna Marek Strandberg.
Istungi stenogrammi leiate siit:
Riigikogu pressitalitus
Gunnar Paal, 6316351