Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Viktor Vassiljevi, Ester Tuiksoo ja Kadri Simsoni 12. märtsil esitatud arupärimisele naiste ja meeste palgalõhe kohta (nr 134). Arupärijad soovisid teada, mida on valitsus ettevõtnud palgalõhe vähendamiseks? 

Pevkuri sõnul näitab Euroopa statistiline võrdlus, et kahtlemata on palgalõhe Eestis üks teemasid, millega tuleb ja saab tegelda. Probleemi lahendamiseks on uuritud palgalõhe olemust. „Põhiliselt Eestis 2009. aastal läbiviidud soolise palgalõhe uuringust järeldus, et meil mõjutab soolist palgalõhet eelkõige erinevate tegurite koosmõju. Näiteks tuleneb palgalõhe osalt Eesti inimeste hoiakutest ja kehtivatest normidest meestele ja naistele,“ selgitas Pevkur. Tema hinnangul mõjutavad seda töö ja pereelu ühitamise raskused, eelkõige probleemid lasteaiakohtadega, meeste vähene osalus väikelaste eest hoolitsemisel, sealhulgas lapsehoolduspuhkuse ebavõrdne jaotumine naiste ja meeste vahel. Samuti mõjutavad palgalõhet personalipraktikad töökohtadel, toonitas minister. 

Pevkur sõnul peame põhjalikult uurima probleemi olemust. Ta märkis, et kui vaadata erinevaid tegevusi, siis ministeeriumis on soolise palgalõhe ja võrdse kohtlemise küsimuse lahendamise huvides õnnestunud kasutada nii välisvahendeid kui ka riigieelarve vahendeid. Tehtud on erinevaid teavituskampaaniaid ja tööalase soolise võrdõiguslikkuse analüüse. Samamoodi on koolitatud vastava ala eksperte. Pevkuri selgituste kohaselt on hetkel käimas näiteks ka töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte tunnistuse väljaandmise protseduur. Ta toonitas, et kui vaadata lõppenud soolise võrdõiguslikkuse edendamise programmi, siis selles uuriti soolise palgalõhe kujunemist Eestis. 2011. aastal viidi nende uuringute põhjal läbi konverents ja anti välja palgalõheteemaline artiklikogumik. Pevkur informeeris, et sellel aastal oleme jõudnud juba neljas kohas – Tartus, Pärnus, Rakveres ja Narvas – teha palgalõhe infoseminare, millest on ka meedias juttu olnud. Ta toonitas, et teavitamine on üks oluline osa sellest tööst. Pevkur märkis, et aasta teises pooles on tulemas veel soolise võrdõiguslikkuse seaduse koolitused. Eks need koolitused ja teavitused kannavad eelkõige sellist pikemaajalist eesmärki, et seeläbi ka olukord paraneks, avaldas minister lootust. 

Pevkur vastas veel Riigikogu liikmete Yana Toomi, Viktor Vassiljevi, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani, Lembit Kaljuvee, Mihhail Stalnuhhini ja Marika Tuus-Lauli 2. aprillil esitatud arupärimisele HIV/AIDSi vastase võitluse kohta (nr 142). 

Rahanduskomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu (184 SE) esimene lugemine. 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Viktor Vassiljev ja Kalle Laanet. 

Istungi stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus