Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas Riigikogu liikmete Valdur Lahtvee, Marek Strandbergi, Mart Jüssi, Aleksei Lotmani, Maret Merisaare ja Toomas Trapido 25. septembril esitatud arupärimisele elanike tervise kaitse kohta (nr 93). Arupärijad viitasid Viimsi valla, Maardu linna ja Jõelähtme valla elanike võimalikele ohtudele, mis tulenevad Muuga sadamas toimuvast väetiste, kütuste, kemikaalide ja söe käitlemisest. 

Maripuu selgitas, et Muuga sadama mõjupiirkonnas elavate inimeste tervise kaitsest rääkides ei tohi ära unustada, et asjakohased meetmed kuuluvad eelkõige vastavate kohalike omavalitsuste pädevustesse ehk on siis Muuga sadama mõjupiirkonna puhul Viimsi valla, Maardu linna ja Jõelähtme valla peaülesanneteks. Nemad peavad kõiki, ka majanduslikke tegevusi planeerides ja ellu viies eelkõige mõtlema, kuidas see mõjub kohalike inimeste tervisele. Muuga sadama territooriumil on alates 1993. aastast tehtud mitmeid uuringuid ja tervisekaitseinspektsioon on andnud ekspertarvamusi koos ettepanekutega ligi 40 juhul. 

„Rääkides elanike tervise kaitstusest Muuga sadama piirkonnas, on vaja rakendada kõiki keskkonnakaitsealaseid meetmeid, kaitsmaks keskkonda ja seeläbi ka inimeste tervist, sest kui õhk, vesi, pinnas ja muu säärane on puhas ning vastab kehtestatud nõuetele, on ka inimeste tervis kaitstum. Väga hoolikalt tuleb jälgida, et tööstusettevõtted täidavad kõiki ettekirjutusi – nii keskkonnaalaseid kui ka eriti neid, mis on seotud suurõnnetuste ohuga,“ rõhutas Maripuu. Sotsiaalministeeriumis on välja töötatud rahvastiku tervise arengukava aastateks 2009–2020 ja rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 rakendusplaan aastateks 2009–2012. Nendes on kavandatud üldised suunad keskkonna tervise arendamiseks, sealhulgas ka meetmed rahva tervise kaitseks. Selleks aga, et saavutada edu keskkonna tervise arendamisel, ei pea mõtlema ja tegutsema üksnes riigi tasemel. Piirkonna iseärasusi teavad ikkagi kõige paremini kohalikud omavalitsused. „Juhul, kui kohalikud omavalitsused näevad, et Muuga sadamast lähtuvate riskide vähendamiseks ja seeläbi ka inimeste ja keskkonna tervise kaitseks on otstarbekas muuta õigusruumi riigi tasemel, siis sotsiaalministeerium on igati nõus ettepanekuid arutama ning neid vajadusel ka valitsusse viima,“ kinnitas minister. Keskkonna tervise meetmete rakendamine, st rahvastiku tervise arengukava elluviimine, saab toimuda üksnes erinevate osapoolte koostöös ning tihedas seoses teiste valdkondade arengukavadega. 

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, millest arvati kultuurikomisjoni ettepanekul välja kahe eelnõu teine lugemine. Need on valitsuse algatatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete kasutuselevõtust tulenevalt välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (325 SE) ja valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (326 SE).  

Istungi stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus