Siseminister Andres Anvelt vastas Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Andres Herkeli, Monika Haukanõmme, Krista Aru, Külliki Kübarsepa ja Enn Mere 14. juunil esitatud arupärimisele hääleõiguslike arvust Riigikogu valimisringkondades ja Eesti riigiasutuste töö kohta väljaspool kodumaad elavate hääleõiguslike isikutega (nr 438).

Arupärijad soovisid teada, mida on ettevõetud või kavatsetakse võtta ette, et välismaal elavad Eesti kodanikud saaksid valida endale sobiva valimisringkonna ning millised programmid on käivitunud.          

Anvelt selgitas, et haldusreformi tulemusena muutusid mitmes kohas üle Eesti maakondade piirid. See tõi muudatusi ka ringkondade piiridesse. Rahvastikuregistri andmete alusel saab välisriigi elavatele valijatele ringkonna määramisel neid muutusi automaatselt arvesse võtta.

„Välisriigis alaliselt elavatele valijatele on ringkond rahvastikuregistrisse kantud nende viimase Eesti aadressi järgi, enda andmete puudumisel vanemate või vanavanemate viimase Eesti aadressi järgi. Eesti haldus- ja asutusjaotuse klassifikaatorite (EHAK) koodide alusel toimub vastavuse tekitamine viimase Eesti aadressi ja uute maakonnapiiride vahel registris automaatselt,“ ütles Anvelt. Ta lisas, et kui inimene leiab, et tema ringkonnaandmed on valed ja ta soovib neid muuta, on tal võimalus viimane Eesti aadress uuesti esitada rahvastikuregistrisse kandmiseks, kas otse rahvastikuregistri volitatud töötajale või läbi välisesinduse, kelle kaudu on tal võimalik saada teada oma ringkonna andmeid.

Anvelti sõnul on meil umbes 15 000 välisriigis elavat valijat, kelle puhul ei ole teada nende endi, nende vanemate ega vanavanemate elukohaandmeid Eestis ja kellel ei ole tõesti võimalik ringkonda seetõttu arvestada. Tegemist on peaasjalikult mitmenda põlvkonna väliseestlaste järeltulijatega. „Neid inimesi oleme varasematel valimistel valijakaardiga informeerinud ringkonnaandmete puudumisest koos palvega viimased esitada. Kahjuks ei ole Eestis info välismaal elavate inimeste surmade kohta täielik, mistõttu on valijate nimekirjadesse kantud ka inimesi, kes on tegelikult kahjuks surnud,“ märkis Anvelt.

Minister ütles, et juba oktoobris – saadame umbes 7000-le ringkonna valijale e-posti aadressi vahendusel konkreetselt teavituse selle kohta, et neile ei saa praegu valimisringkonda määrata. Selleks, et nad saaksid valida, peaksid nad esitama ringkonna määramiseks vajalikud andmed rahvastikuregistri volitatud töötajale. Teine oluline allikas selle info levitamiseks on teavitamine välisesinduste kaudu.

Anvelt selgitas lähenevate valimiste valguses, et rahvastikuregistrist võetakse mandaatide arvestamise aluseks olevad andmed seaduses ette nähtud seisuga ning arvestuse aluseks on selle hetke rahvastikuregistri andmete seis.

„Hetkel teeb Siseministeeriumi infotehnoloogiaasutus ettevalmistusi selleks, et valijate nimekirjad oleksid järgmisteks valimisteks õigesti koostatud ning et valijad saaksid valijakaardiga hääletamiseks vajaliku teabe. Me teeme kõik endast oleneva, et seadusega pandud kohustused saaksid täidetud ning valimised nagu kord ja kohus läbi viidud,“ ütles Anvelt.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva vastas arupärimisele puudega lastele eluks ja arenguks vajalike abivahendite kättesaadavuse kohta (nr 436).

Vabas mikrofonis võttis sõna Märt Sults.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]