Siseminister Jüri Pihl esitas täna Riigikogule aruande turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015 elluviimisest 2008. aastal. Siseminister tõdes oma ettekandes, et politsei on 2008. aastal olnud inimese jaoks rohkem nähtaval ning operatiivsemalt reageerinud. „Politseipatrullide ööpäevase väljapaneku võimekus on stabiilselt 85 patrulli, mis võimaldas politseil olla nähtaval,“ ütles Pihl. Minister väitis, et avaliku arvamuse küsitluse kohaselt on elanikkonna hirm tänavakuritegude suhtes langenud 13 %-ni elanikkonnast, mis näitab inimeste turvatunde kasvu. Võrreldes 2007. aastaga avastati üle 3000 kuriteo rohkem. Pihl märkis, et turvalisuse suurenemisele on positiivset mõju avaldanud ennetustöö ning hea koostöö politsei ja kohalike omavalitsuste ning teiste partneritega nagu nt naabrivalve. „Lastega seotud seadusrikkumiste ennetamine ja menetlemine, ning nende elu ja tervise kaitse on politsei tegevuses olnud aastaid esikohal,“ lisas Pihl. Ta tõi näiteks koostöö sotsiaal- ja lastekaitseametnikega, aga ka haridus- ja teadusministeeriumiga.
Kõneldes liiklusohutusest märkis siseminister, et siin on turvalisuspoliitika eesmärgiks olnud hukkunute ja vigastatute arvu vähenemine, varakahjude vähenemine ning liikluskultuuri paranemine. Pihl: „2008. aastal hukkus liikluses 132 inimest, mis on viimase 56 aasta parim tulemus“.
Oma ettekandes rääkis Pihl veel tuleohutuse suurendamisest, varavastase kuritegevuse vähenemisest, riigi ülesandest muude õnnetuste, mis inimese elu ja tervist ohustavad, ärahoidmiseks, aga ka riigi turvalisuse ja julgeoleku tagamisest.
Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Kalle Laanet, Mart Nutt, Karel Rüütli, Marek Strandberg ja Hanno Pevkur.
Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati
Hanno Pevkuri, Urmas Reinsalu ja
Hannes Rummi algatatud
politseiteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse, piirivalveteenistuse seaduse, prokuratuuriseaduse, kohtute seaduse, õiguskantsleri seaduse, Riigikontrolli seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse ning Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (
375 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse korrastada riiklike eripensionide maksmise aluseid. Eelnõu kohaselt kaotab riiklikku eripensioni saav isik õiguse eripensionile juhul, kui ta mõistetakse süüdi tahtlikult toimepandud tõsise riigi- või aususevastase süüteo eest, mis toob kaasa kuni viieaastase vabadusekaotuse. Eelnõu puudutab politseiteenistuse, kaitseväeteenistuse, kohtute seaduse, õiguskantsleri seaduse ja Riigikontrolli seaduse alusel ametipensioni saavaid isikuid. Riigi- või aususevastase süüteo eest kaotab õiguse parlamendiliikme vanaduspensionile ka parlamendiliige. Vabariigi President kaotab õiguse ametipensionile juhul, kui tema ametivolitused lõppevad kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu. Presidendi abikaasa kaotab süüdimõistmise korral oma ametihüved – saada oma käsutusse sekretär, kasutada ametiautot ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid, saada esinduskulude katteks igakuist esindustasu, mille suurus on 30 % presidendi ametipalgast ning saada hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest.
Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Riigikogu pressitalitus
