Riigikogu kuulas tänasel istungil ära siseminister Lauri Läänemetsa ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest ja menetles kaks eelnõu.

Riigi pikaajalise arengustrateegia elluviimise kohta ettekande teinud siseminister Lauri Läänemets ütles, et riik on nii tugev, kui on tema inimesed. „Ja meil kõigil lasub kohustus Eesti elanikele pakkuda turvatunnet, ja seda mitmekülgselt. Üheks suureks osaks turvatunde tagamisel on vajadus tagada tugev ja toimiv siseturvalisuse võrgustik. Selle poole pürgime ka “Eesti 2035” strateegiat täites,“ selgitas siseminister.

Tema sõnul mõistame ilmselt kõik, et meie siseturvalisust mõjutavaks kõige suuremaks teguriks on jätkuvalt meie agressiivse idanaabri tegevus. Kui Ukraina on igapäevaselt otseses  sõjas, siis meie oleme paraku igapäevaselt peidetud sõjas meie idanaabriga, selgitas siseminister.

„Venemaa on enda arsenali võtnud kõik avaliku ja erasektori võimekused ning kasutab selleks kõiki eluvaldkondi, olgu selleks haridus, majandus, sport, kultuur või ka kirik. Kui riigikaitses valmistume võimalikuks relvastatud konfliktiks, siis siseturvalisuse valdkonnas oleme juba praegu igapäevaselt lahinguväljal. Meie ei ole enam ettevalmistavas faasis. Me juba tegutseme,“ toonitas Läänemets.

Ta tõi esile, et Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi vaheline koostöö on olnud väga tõhus ning selle sisukust ilmestab ka uuendatud Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi koostöölepe, mis muu hulgas loob ühised eeldused sisekaitselise kriisireservi, varude loomise, laiapindse riigikaitse ja elanikkonnakaitse teemadel.

„Tänu ühistele jõupingutustele oleme jõudnud olukorda, kus Eesti inimesed usaldavad siseturvalisuse tagamisse panustavaid ameteid. Politseid usaldab 88%, Päästeametit 97 ja Häirekeskust 96% inimestest. Need on endiselt kolm kõige rohkem usaldatud asutust Eestis,“ ütles Läänemets.

Läänemets ütles, et 2023. aasta oli siseturvalisuse valdkonnas märgiline aasta. „Riigi eelarvestrateegiaga sai esmakordselt tagatud elanikkonnakaitse valdkonnale mitmeks aastaks püsirahastus. See võimaldab meil senisest paremini ja süsteemsemalt tõsta asutuste kriisivalmidust, alustades kriisivarudest ja sireenidest ning lõpetades elanikkonnakaitse koolitustega. Eesmärk on anda Eesti elanikele teadmised ja oskused end ning oma ligimesi mis tahes kriiside korral kaitsta ja aidata,“ ütles Läänemets.

Ta lisas, et praktilise mõjuga arengutest elanikkonnakaitse valdkonnas 2023. aastal võib välja tuua veel asukohapõhise ohuteavitussüsteemi sõnumi EE-alarm kasutuselevõtu, üle-eestilise ohusireenide võrgustiku paigaldamise tegevused, mis jätkuvad ka 2024. aastal, ühistutele loodud taotlusvooru keldrite varjumiskindluse parandamiseks, koolituste seeriad riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, haridusasutustele ja elanikele.  

Sellega seonduvalt toimus eelmisel aastal Eesti ajaloo üks suurimaid kriisireguleerimisõppusi CREVEX23. Kokku koosnes see 36 õppusest. Need toimusid Harjumaal ning õppuste läbiviimisel osalesid ligi 50 asutust ja organisatsiooni ning sajad vabatahtlikud. Registreeritud osalejaid oli ligikaudu 3000.

Jätkasime idapiiri, see on Euroopa Liidu välispiiri ehitust. Luuakse valmisolek kohapealsete valveseadmete kasutamiseks. Rahastust saab juurde Piusa jõe ääres kavandatud piirirajatiste ehitus, lisaks sai järgmise aasta eelarvest rahastuse ka Luhamaa juhtimiskeskus, mida asub rajama Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.

Läänemets selgitas, et Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet said ohu tõrjumise, süütegude ennetamise ja tõkestamise võimekuse tõstmiseks juurde õigusi. Tänases julgeolekuolukorras oli see tõesti möödapääsmatu ning meie reageerijatel on paremad võimekused, juhul kui neid vaja peaks minema.

Selle kõrval piiras Riigikogu aga relvade omamise õigust Eesti elanikel, kes pole Euroopa Liidu ega NATO liikmesriigi kodakondsusega. See oli nii sisuliselt kui ka moraalselt õige samm ja tänaseks on relvad välismaalaste poolt loovutatud. Mis selle kõige juures on eriti oluline: politsei viis oma tegevuse läbi professionaalselt ja meil ei kaasnenud ühtegi julgeolekut mõjutavat konflikti, selgitas siseminister.

„Kriisivalmiduse parandamisel ja turvalise elukeskkonna loomisel on oluline roll kogukondadel ja kohalikel omavalitsustel. Omavalitsused teavad ja tunnevad kõige paremini oma kogukonda, oma inimesi, ja on oluline, et nad oma rolli ja vastutust ka tajuvad. Riigi ülesanne on aga olla suunanäitaja ja enda teadmistega abiks,“ toonitas Läänemets.

Omavalitsuste olulisust silmas pidades alustas laiema koostöö soodustamiseks tööd Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töörühm, milles arutatakse regulaarselt kriisivalmiduse ja siseturvalisuse valdkonna töö kohti. Lisaks käivitati kodanikuühiskonna innovatsiooni fond, mille eesmärk on aidata kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel luua ning arendada kaasavaid koostöö- ja kaasamisvorme, ja seda ka kriisideks valmistumisel.

Alates 2023. aastast kuni 2026. aasta lõpuni on Siseministeeriumil kogukondade võimekuse tõstmiseks ja kogukonnakeskse valitsemise tõhustamiseks uued püsivat partnerid. Need on Eesti Külaliikumine Kodukant, MTÜ Eesti Rahvaülikoolide Liit koostöös MTÜ-ga Maakondlikud Arenduskeskused.

„Ukraina on meile jätkuvalt oluline partner ja me täitsime ka endale olulise eesmärgi tõhustada Ukraina abistamise koordineerimist valitsemisalas,“ selgitas siseminister.

„Laiema ja strateegilise suuna kujundamisel on oluline, et eelmisel aastal said paika olulised dokumendid: Eesti julgeolekupoliitika alused, lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2024 –2027 ja Eesti narkopoliitika valge raamat aastani 2030. Uuendasime Laulasmaa kokkulepet. Lisaks valmis näiteks visioonidokument “Sotsiaalne innovatsioon Eestis – visioon 2030” ja see aasta valmis ka elanikkonnakaitse tegevuskava,“ ütles siseminister oma ettekandes.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Kalev Stoicescu (Eesti 200), Andre Hanimägi, Helir-Valdor Seeder (I), Anti Poolamets (EKRE), Anti Haugas (RE) ja Lauri Laats (K).

Riigikogu lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (321 SE) soovitakse sätestada piirangud välismaalastele, kes soovivad Eestis põllumajandus- või metsamaad omandada.

Eelnõu järgi peaksid välismaalased põllumajandus- või metsamaa omandamiseks vastama eelnõus toodud tingimustele, näiteks oskama eesti keelt B1-tasemel, olema Eestis elanud vähemalt viis aastat ning omama haridust põllu- või metsamajanduse valdkonnas.

Eelnõuga ei keelata maa rentimist ja nii tulu teenimist ega põllumajanduse, metsanduse või ettevõtlusega tegelemist ja seeläbi Eesti elu edendamist ning maade ja metsade majandamist.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ühe eelnõu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Sündimuse kasvatamise meetmete väljatöötamisest“ eelnõuga (208 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seaduste eelnõud, et luua keskkond, mis toetab sündimuse kasvu Eestis.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman (I) ja Helle-Moonika Helme (EKRE).

Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastuhääli ei olnud. Eelnõu langes menetlusest välja.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Rain Epler ja Kalle Grünthal.

Istung lõppes kell 20.25

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal 
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]