Riigikogus oli täna tähelepanu keskmes „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ täitmise aruanne.

Siseminister Hanno Pevkur märkis, et täna teeme kokkuvõtteid ja liigume edasi juba uue siseturvalisuse arengukava järgi, mis on koostatud aastani 2020.

„Turvalisuspoliitika põhisuundade koostamisel seati eesmärgiks, et Eestis on aastal 2015 turvalisem ühiskond, mis väljendub ohutumas elukeskkonnas ja igaühe turvatunde suurenemises ning hukkunute või tervisekahjustusi saanud inimeste arvu vähenemises,“ ütles Pevkur. Tema hinnangul on paljud aastaid tagasi seatud eesmärgid saavutatud.

Siseminister selgitas, et täna töötab siseministeeriumi haldusalas veidi üle 8000 töötaja, mis tähendab, et oleme viimase seitsme aasta jooksul vähenenud umbes 1600 inimese võrra. Kõige enam on töötajate arv vähenenud politsei- ja piirivalveametis, kus töötab võrreldes 2008. aastaga 25% vähem inimesi.

Siseminister andis ülevaate rahalistest ressurssidest. “Kindlasti on positiivne, et siseturvalisuses kasutatav rahahulk aastatel 2008–2015 kasvas 282 miljonilt 338 miljoni euroni ehk 20%. Samas, kui vaadata eelarve reaalkasvu, ei ole pilt nii positiivne,“ nentis Pevkur.

Minister analüüsis muutusi siseturvalisusega seotud olulistes aspektides. Jätkates päästevaldkonnaga tõi ta välja olulised märksõnad, milleks on vähenenud õnnetussurmade arv ja abi kiirem kohalejõudmine abivajajani. „Alates turvalisuspoliitika põhisuundade perioodi algusest on nii tule- kui uppumissurmad olnud langustrendis,“ ütles Pevkur.

Pevkuri sõnul võime tõdeda, et oleme täna ootamatusteks oluliselt paremini valmis kui seitse aastat tagasi. „2009. aastal vastu võetud hädaolukorra seadus lõi süsteemi, kus kriise lahendatakse asutusteüleselt ehk laiapindselt,“ selgitas minister. Ta tõi näiteks, et kui varem tegid merereostuse osas eraldi plaane päästeamet, keskkonnaasutused, piirivalve ja kohalikud omavalitsused, siis nüüd tehakse plaane ühiselt. Samuti selgitas siseministeerium koostöös partneritega eelmisel aastal välja 14 kõige olulisemat elutähtsat teenust, mille katkematu toimimine on riigile hädavajalik. Nende teenuste hulka kuuluvad näiteks elektri ja kütusega varustamine, telefoniteenus ja andmeside, vältimatu arstiabi ja sularaharinglus. Aasta lõpus käivitati riigikantselei juures elanikkonnakaitse rakkerühm, mille eesmärk on luua ametkondadeülene elanike kaitse kontseptsioon ennekõike sõjalise ohu ja relvastatud konflikti korral.

Pevkur ütles oma ettekande lõpetuseks, et päevast päeva turvalisuse tagamise nimel tööd tehes oleme jõudnud olukorrani, kus 91% elanikest leiab, et Eestis on turvaline elada. Samuti usaldavad Eesti inimesed riigiasutustest enim just siseturvalisuse asutusi – möödunud aastal läbi viidud küsitlus näitas, et usaldus päästeameti vastu on 95%, häirekeskuse 90 ning politsei- ja piirivalveametit usaldab 87% vastanutest. „Samas on igaühe ja meie ühine turvalisus kinni pisiasjades ning usalduse kaotus kerge tulema, mistõttu kutsun kõiki üles usaldama korrakaitse eest vastutavaid asutusi ja nende tehtavat tööd,“ toonitas Pevkur.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Toomas Vitsut, Raivo Aeg, Kalle Laanet, Martin Helme, Heljo Pikhof ja Artur Talvik käsitlesid siseturvalisesega seotud aktuaalseid probleeme.

Keskerakonna fraktsiooni esindaja Toomas Vitsut juhtis tähelepanu maapiirkondade turvalisuse tagamise probleemidele. See on vähenenud seoses keskendumisega linnade turvalisuse tagamisele. Ta märkis positiivselt ära hädaabikõnedega seotud süsteemi loomise, mis on olukorda tunduvalt parandanud.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Raivo Aeg analüüsis siseturvalisusega seotud statistilisi näitajaid Ta viitas liiklusrikkumiste suurenemise tendentsile. Aeg tõstis esile korruptsioonikuritegude vastu võitlemiseks astutud samme. Ta pidas vajalikuks korrakaitseüksuste igakülgset toetamist.

Reformierakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet märkis, et päästesüsteem muutus reageerivast süsteemist ennetavaks süsteemiks. Ta tunnustas vabatahtlike päästeüksustega tehtavat koostööd. Laanet tõi esile politseitöö tehnilise ja tehnoloogilise võimekuse arendamiseks astutud sammud.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Heljo Pikhof rõhutas, et turvalisuse tagamisse peame suhtuma äärmise tõsidusega. Ta pidas tähtsaks politseitöö tegijate motiveerimist. Pikhofi arvates peame rohkem panustama piirkonnapolitseinike kohaloleku jõulisemale näitamisele.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Martin Helme käsitles turvalisuse tagamise päevapoliitilisi teemasid. Ta pidas tähtsaks Eesti idapiiri valvamisega seotud probleemide lahendamist. Helme leidis, et piir pole täieliku kontrolli all. Tema arvates tuleb öelda ka kategooriline „ei“ topeltkodakondsusele.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik märkis ära ettekande positiivsedküljed. Ta hindas kõrgelt kogukondadega tehtavat koostööd ja rõhutas vajadust parandada vabatahtlike üksuste rahastamist. Samas ütles ta, et ka siseturvalisus on välisturvalisuse kõrval alarahastatud. Talviku sõnul  vajab jõustruktuuride järelevalve parandamist tsiviilkontrolli kaudu. Ta pidas vajalikuks Riigikontrolli auditi korraldamist. Talvik leidis, et on vaja paremat selgituste jagamist inimestele, kuidas käituda kriisisolukordades.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

 

Tagasiside