Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastas Riigikogu liikmete Yoko Alenderi, Meelis Mälbergi, Heidy Purga, Peep Aru, Keit Pentus-Rosimannuse, Lauri Luige, Taavi Rõivase, Urmas Kruuse, Valdo Randpere, Aivar Surva, Ants Laaneotsa, Jüri Jaansoni, Toomas Kivimägi, Marko Mihkelsoni, Jürgen Ligi, Artur Talviku, Kalle Pallingu ja Arto Aasa 17. septembril esitatud arupärimisele jalgrattakasutuse edendamise kohta riiklikul tasandil (nr 446)

Arupärijad viitasid asjaolule, et peatselt jõuab rahvaalgatusena Riigikogu ette eelnõu, millega soovitakse parandada jalgrattaga sõitmise turvalisust. Arupärijad nentisid, et kahjuks on Eesti siiani rattakasutuse edendamises olnud tagasihoidlik ja seetõttu sooviti teada, millal hakatakse tegelema teemaga riiklikul tasandil.

Simson selgitas, et jalgratta- ja jalgteede arendamine sai alguse Euroopa Liidu finantsperioodil 2007–2013, kus selleks investeeriti kokku 43 miljonit eurot, millest 36 miljonit eurot moodustas Euroopa Liidu kaasfinantseering. Jalgratta- ja jalgteede rajamisel alustati projektidega, mis panustasid linnade lähipiirkondade jalgratta- ja jalgteede rajamisse. Eesmärk oli arendada keskuste ja tagamaa vahelisi ühendusi ning suurendada säästvate liikumisviiside kasutajate osakaalu. Simsoni sõnul jätkub sarnane rahastus ja programm perioodil 2014–2020.

Simson tõdes, et jalgratta- ja jalgtee üheskoos pole kindlasti sama kvaliteediga jalgratturitele kui ainult jalgrattatee, sest seal saavad liikuda jalgratturid, tasakaaluliikurid ja jalakäijad. „Kuid silmas tuleb pidada, et linna lähialadel on tänasel päeval see hetkel piisavalt tasakaalus alternatiiv, arvestades liiklemistihendust. Nõudluse suurenemisel võivad tulevikus olla ka linna lähipiirkondades eraldi jalgrattateed vajalikud,“ ütles minister.

Simson märkis, et ministeerium on koostöös partneritega välja töötamas 2021+ perioodi riiklikku transpordi ja liikuvuse arengukava, mis käsitleb rattatranspordi arengusuundi ning kirjeldab riigi rolli rattakasutuse edendamiseks linnades. „Säästva liikuvuse arendamist toetab tugevalt ka Euroopa Liidu 2021+ finantsperiood, kus erinevate transpordiliikide parem integreerimine ning inimeste vajadustest lähtuv liikuvuspoliitika on seatud prioriteediks,“ selgitas Simson. Ta lisas, et eraldi jalgrattateede rajamisega ongi otstarbekas alustada suurematest linnadest. „Seda eelkõige seetõttu, et linnades on suurem liiklustihedus ja seeläbi ka suurem võimalike rattakasutajate osakaal ning suurim positiivne mõju keskkonnale, tervisele ja õhusaastele. Majandusministeeriumis käib töö 2021+ arengukava välja töötamiseks,“ märkis minister.

Peamiselt näeb tänane arengukava jalgrattakasutuse potentsiaali linnalise liikuvuse osana, sh vajadusena mugavaks ühendamiseks teiste liikumisviisidega, võimaldades sujuvat ja mugavat erinevate liikumisviiside kombineerimist. Samuti on seda mainitud ka liiklusohutuse aspektist: vajadus tagada kõigile liiklejatele ja loomulikult siis ka jalgratturitele ohutu liikluskeskkond.           

Vabas mikrofonis võttis sõna Märt Sults.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]