Tervise- ja tööminister Riina Sikkut vastas Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Mart Helme, Raivo Põldaru, Arno Silla, Henn Põlluaasa, Uno Kaskpeiti, Peeter Ernitsa ja Martin Helme 8. novembril esitatud arupärimisele haruapteekide olukorra kohta (nr 454).

Arupärijad viitasid Eesti Apteekide Ühendusele, kes on juhtinud korduvalt Sotsiaalministeeriumi tähelepanu ravimiseaduse probleemile, mis ei ole võimaldanud tänastel apteegipidajatel haruapteeke üldapteekideks ümber kujundada.

Sikkuti sõnul on käesoleva aasta 1. novembri seisuga Eestis 489 apteeki, neist põhiapteeke 345 ja haruapteeke 144. „Ja 144-st haruapteegist 80 asub maal või alla 4000 elanikuga linnas ja neid ei mõjuta, ei oleks mõjutanud see sulgemine 2019. aasta suvel ega 1. aprillil 2020,“ ütles minister. Ta selgitas, et 64 haruapteeki on need, mis ei vasta 1. novembri seisuga ravimiseaduse muudatustest tulenevatele nõuetele. „Seega nemad on need apteegid, mida haruapteekide tegevuse ümberkorraldamine puudutab. Nende hulgas on nii proviisoritele kuuluvaid kui ka hulgimüüjaga seotud apteeke. Osades tänastes haruapteekide tegutsemiskohtades on võimalik apteegi tegevus viia vastavusse üldapteegi nõuetega,“ märkis Sikkut. Tema selgituste kohaselt on võimalik seda pinda suurendada, et nõuetele vastata, ja seega on võimalik taotleda tegevusluba samas tegutsemiskohas teenuse jätkamiseks üldapteegina. „Samas haruapteegi ümberkorraldamine üldapteegiks ei ole võimalik tänastel tegevusloa omajatel, kes ei vasta proviisoromandi nõudele või on seotud ravimitootjaga või ravimi hulgimüüjaga,“ ütles minister.  Ta lisas, et viimati nimetatud isikutel on võimalik apteegiteenuse osutamist jätkata seniste tegevuslubade alusel, kuni 1. aprillini 2020, kuid haruapteekide osas tuleb nii proviisorapteekidel kui ka teistel apteegi omandinõuetele mittevastavatel tegevusloa omajatel oma tegevus ümber korraldada.

 Sikkuti sõnul haruapteekide sulgemine linnas ei puuduta maapiirkondi, mistõttu maapiirkondades ravimite kättesaadavust see ei mõjuta. „Haruapteegid kui lihtsustatud nõuetega apteegid jäävad meil alles, et neid maapiirkondades on võimalik pidada,“ ütles minister. Ta lisas, et vähese nõudlusega piirkondades on võimalus kasutada internetiapteegi või apteegibussi teenuseid. „Maal, kus on proviisorit keerulisem leida, kus on käibed väiksemad, kus on majanduslikult keerulisem apteegil toime tulla, seal on põhjendatud lihtsamate nõuetega haruapteekide lubamine,“ selgitas Sikkut.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]