Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Rahandusminister Sven Sester vastas Riigikogu liikmete Andres Ammase, Andres Herkeli, Külliki Kübarsepa, Monika Haukanõmme, Artur Talviku ja Krista Aru 8. juunil esitatud arupärimisele varimajanduse kasvu ja ümbrikupalkadesse suhtumise kohta (nr 232).

Arupärijad viitasid kahele hiljuti tehtud varimajanduse uuringule, mille andmetel kasvas ettevõtjate arvates mullu Eestis varimajanduse osakaal ja suurenes elanike osakaal, kes pooldavad ümbrikupalkade maksmist. Konjuktuuriinstituudi uuringu põhjal sai ümbrikupalka 2015. aastal iga kümnes töötaja. Enim on see seotud ehitusvaldkonnaga. Arupärijad viitasid ka seisukohale, et väikese palga puhul võib olla ümbrikupalga eelistamist põhjustada lootus maksutagastusele.

Sester märkis, et laekumata maksude mahu hindamiseks mõõdetakse maksuauku. 2015. aasta kohta veel andmeid ei ole, sest need tulevad maksuaugu arvutamise metoodikast ning sellest tulenevatest vajalikest algandmetest. See valmib selle aasta oktoobris. „Küll aga vaatame viimaseid fakte. Aastal 2014 oli maksuauk 411,8 miljonit eurot. Aasta varem oli see 100 miljoni euro võrra suurem – 514,4 miljonit eurot,“ ütles Sester.

Rahandusminister selgitas, et tulumaksu tagasimakse eesmärk on vähendada madalat palka saavate inimeste maksukoormust ja seetõttu maksame neile osa või kogu makstud tulumaksu tagasi. „Me teeme seda selleks, et muuta madala palgaga tööd tasuvamaks ja vähendada vaesust, et see soodustab, nii töötamist kui ka tööturule tulemust,“ ütles Sester. Tema sõnul ei ole mõistlik, et inimesed, kes teenivad alampalka või vaid veidi üle alampalga ja elavad vaesusriskis, peavad sellest napist sissetulekust aastas ikka maksma sadu eurosid tulumaksu. Minister rõhutas, et tegu on maksukoormuse vähendamisega, mis jätab kokkuvõttes madala palgaga töötavatele inimestele rohkem teenitud tulu kätte. Samuti tagab tagasimakse valem, et inimestel on alati kasulikum teenida rohkem tulu.

Sester põhjendas, et kuna tegemist on täpselt sihitud maksutagastusega, siis on see mitu korda efektiivsem, kui tõsta maksuvaba tulu kõigile maksumaksjatele. Erinevalt alampalga tõstmisest ei kasvata tagasimakse ettevõtjate maksukoormust ja kulusid, vaid suurendab madala palgaga töötavate inimeste kätte jäävat tulu.

„Mis puudutab kontrollimist, siis Maksu- ja Tolliamet alustas madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastase tagasimakse tööprotsesside ja infosüsteemi arendust juba selle aasta alguses. Tagasimaksed saavad seega tehtud ja kontrollitud,“ ütles minister. Ta selgitas, et Maksu- ja Tolliamet planeerib kontrollitegevusi sõltuvalt pettuse fiskaalsest mõjust. Madalapalgaliste tagasimakse puhul on õigustamatu tagasimakse risk eelkõige seotud olukorraga, kus töötajatele on makstud ümbrikupalka. „Madalapalgaliste tagasimakse kontroll on seega suuresti hõlmatud ümbrikupalga kontrollidega. Kui Maksu- ja Tolliametile saavad teatavaks asjaolud, et isiku täiendav tagasimakse on põhjendamatu muul põhjusel kui ümbrikupalga saamine, siis alustatakse tavapärast haldusmenetlust,“ ütles Sester.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Heimar Lenk, Toomas Vitsut ja Peeter Ernits.

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside