Rahandusminister Sven Sester vastas Riigikogu liikmete Aivar Sõerdi, Arto Aasa, Urve Tiiduse, Maris Lauri, Taavi Rõivase, Kristen Michali, Hanno Pevkuri, Kalle Pallingu, Remo Holsmeri, Toomas Kivimägi, Keit Pentus-Rosimannuse, Jüri Jaansoni, Eerik-Niiles Krossi, Lauri Luige, Deniss Boroditši, Ants Laaneotsa, Johannes Kerdi, Jürgen Ligi, Anne Sullingu, Igor Gräzini, Madis Millingu, Laine Randjärve, Yoko Alenderi ja Meelis Mälbergi 9. jaanuaril esitatud arupärimisele maksukoormuse tõusu kohta (nr 289).

Arupärijad viitasid möödunud aasta lõpus toimunud pressibriifingule, kus ajakirjanikele jagatud olulisemate makromajanduslike näitajate loetelus oli kirjas, et maksukoormus tõuseb 2017. aastal 0,6 protsendipunkti 35 protsendini SKPst. Arupärijad soovisid teada, kas uus riigieelarve strateegia näeb samuti ette maksukoormuse tõstmist 2018 ja sellele järgnevatel aastatel.

Sester selgitas, et uus riigi eelarvestrateegia 2018–2021 tugineb Rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadprognoosil, mis valmib aprillis. „Seega on paraku veel vara öelda, milliseks kujuneb maksukoormus uue prognoosi kohaselt. Nimelt sõltub maksukoormus mitte üksnes maksumäärast, vaid ka tegelikest maksulaekumistest ning samuti sisemajanduse koguprodukti prognoositavast suurusest, ses tegemist on nende kahe numbri jagatisega,“ ütles Sester. Ta lisas, et kui vaadata uue valitsuse vastuvõetud ja planeeritavaid maksumeetmeid, siis näiteks küpsete ettevõtete madalam maksumäär kasumi jaotamiselt, millelt on rakendamise esimestel aastatel planeeritud suuremaid maksulaekumisi, on hoopis kokkuvõttes maksulangetus, mis motiveerib ettevõtjaid rohkem kasumit jaotama, hoolimata sellest, et ta esimestel aastatel toob eelarvesse suuremat lisatulu ja sealt omakorda statistiliselt maksukoormuse tõusu.

Sester märkis, et suuremad meetmed, mis mõjutasid 2016. ja 2017. aasta maksukoormust, olid alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõusu ajatamine veebruarisse, alkoholiaktsiisi täiendav tõstmine – õlu, siider, vein –, diislikütuse tõusu tühistamine 2018. aastal, sotsiaalmaksu langetamisest loobumine, majutusteenuste käibemaksu tõusust loobumine, 2016. aasta dividendide jäägi nihutamine detsembrisse.

Sester tõi välja järgmised näitajad: 2017. aastal on maksukoormus 35 protsenti; 2018 – 35,8; 2019 – 35,6 ja 2020. aastaks langeb 35,2 protsendini. Samal ajal on tööjõu efektiivne maksumäär 2017 – 34,3; 2018 – 33,9; 2019 – 34,1 ja 2020 – 34,2 protsenti.

Arupärimisele antud vastused ja järgnenud arutelu läbirääkimiste käigus vallandas emotsionaalse diskussiooni maksukoormusega seotud asjaolude kohta.

Sester vastas veel arupärimisele Tamme Arvo poe kohta Tsoorus (nr 291) ja arupärimisele Rail Balticaga seotud kulude kohta riigieelarvele (nr 301).

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas arupärimisele eestikeelse hariduse kohta vene õppekeelega koolides (nr 286).

Vabas mikrofonis võttis sõna Mart Helme.

Istung lõppes kell 19.35.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]