Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Rahandusminister Sven Sester vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Marika Tuus-Lauli, Märt Sultsi, Kersti Sarapuu, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Andrei Novikovi, Dmitri Dmitrijevi, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Erki Savisaare, Jaanus Karilaidi, Priit Toobali, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Mihhail Korbi, Peeter Ernitsa, Toomas Vitsuti ja Mailis Repsi 16. novembril esitatud arupärimisele ettevõtete tulu maksuvabalt väljaviimise kohta (nr 103).

Arupärijad viitasid asjaolule, et 2000. aastal viidi Eestis ellu maksureform, mille põhisisu oli asendada ettevõtte teenitud kasumi maksustamine ettevõtte jaotatava kasumi maksustamisega. Arupärijate hinnangul ei reinvesteerita paraku kasumit sugugi mitte alati Eestis, vaid antakse pahatihti emafirmade kaudu piiramatu tähtajaga laenuks. Aga võrreldes dividendide jagamisega kehtib siin oluline erisus. Laenamise puhul ei pea see ettevõte, kes saadab oma kasumi emafirmale, tasuma 20 protsendi suurust tulumaksu.

Arupärijad soovisid rahandusministrilt saada selgitusi tekkinud olukorra kohta ja kuulda ettepanekuid kasumi varjatud väljaviimise tõkestamiseks.

Sester selgitas, et laenamine ja laenu andmine on paljude ettevõtjate majandustegevuse tavapärane osa. Kuna Eestis maksustatakse äriühingute kasumit alles selle jaotamisel, siis on äriühingu jaotamata kasumit võimalik kasutada mis tahes investeeringu tegemiseks, kusjuures investeeringuks võib olla ka laenu andmine, sh temaga seotud isikule, näiteks emaühingule. Viimasel juhul tuleb laenu andes järgida laenu tähtaja, intressi, võimalike tagatiste ja muude tingimuste osas turul valitsevaid tingimusi, kuna vastasel korral, kui emaühingule antakse laenu soodsamatel tingimustel, võrreldes samaväärse laenuga sõltumatute isikute vahel, tekib tulumaksukohustus siirdehinna reeglite kohaselt.

„Kasumi varjatud väljaviimise tõkestamiseks on mitmesuguseid võimalusi, alustades maksuhalduri kontrollitegevuse intensiivistamisest kuni formaalsete reeglite kehtestamiseni, sealhulgas maksukohustus emaühingule antavatele laenudele,“ ütles Sester. Tema sõnul tuleb võimalike lahenduste kaalumisel arvestada, et kuigi need meetmed võivad lühiajaliselt suurendada tulumaksu laekumist, on oht pikemas plaanis kahjustada Eesti atraktiivsust investeerimiskeskkonnana, sealhulgas rahvusvaheliste kontsernide finantskeskusena. „Seetõttu oleme rahandusministeeriumis võtnud eesmärgiks analüüsida erinevaid võimalusi, kuidas piirata kasumite varjatud jaotamist, raskendamata seejuures õiguspärast majandustegevust,“ selgitas Sester.

Rahandusminister viitas erinevatele uuringutele, mis on näidanud, et Eesti erandlik maksusüsteem on pigem toonud siia täiendavaid ettevõtjaid. „Ma arvan, et kui ei oleks seda maksusüsteemi, siis me võib-olla näeksime täna veelgi raskemat olukorda võimalike investeeringute näol. Kindlasti tasub vaadata investeeringute vähenemist mingitest muudest aspektidest, mitte sellest, et Eestis on ettevõtjal atraktiivne olla,“ ütles Sester.

„Viimase kuue-seitsme aasta pilt näitab, et ettevõtjad on maksnud välja dividendidena pool kuni kolmandiku oma teenitud kasumist. Ei saaks ka öelda seda, et ettevõtjad, saades kasumit, jätavad selle välja maksmata ja kas annavad laenu kellelegi või hoiavad seda arve peal,“ märkis Sester. „Ka dividendipoliitika näitab seda, et ettevõtjad maksavad 33–35% ja rohkemgi veel oma kasumist dividendidena välja.“

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi vastas arupärimisele olukorra kohta haridusmaastikul (nr 104).

Keskkonnaminister Marko Pomerants vastas arupärimisele looduskaitse kohta (nr 108).

Riigihalduse minister Arto Aas vastas arupärimisele koondamiste kohta tervishoius (nr 116).

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas arupärimisele õigusselguse kohta kooseluseaduse rakendusaktide jõustumisel (nr 105) ning arupärimisele kohtutäituri tasustamise ja tegevuse kohta Eestis (nr 111).

Istung lõppes kell 19.31.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201601181500

 Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

Tagasiside