Peaminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Mart Helme, Martin Helme, Jaak Madisoni, Raivo Põldaru ja Arno Silla 23. märtsil esitatud arupärimisele välismaalt tagasipöörduvate kaasmaalaste abistamise kohta (nr 193).

Arupärijad viitasid asjaolule, et Eestist on lahkunud viimase kümnendi jooksul hulk inimesi. Kuna see liikumine ei ole sugugi ühesuunaline, et inimesed ainult lahkuvad, vaid liikumine on kahesuunaline, osa inimesi tuleb tagasi. Arupärijad tundsid huvi, missugune on valitsuse poliitika tagasipöörduvate kaasmaalaste abistamise seisukohalt. Arupärijad soovisid teada, mida on riik teinud selleks, et Eestisse, oma kodumaale tagasipöördujaid oleks oluliselt rohkem ning missugune on nendele riiklik abi.

Rõivase sõnul ületas möödunud nädalal Statistikaameti edastatud teate kohaselt 2015. aastal Eestisse elama asunute arv Eestist lahkujate arvu. „Kui möödunud aasta jooksul asus Statistikaameti täpsustatud metoodika järgi Eestisse elama enam kui 15 000 inimest ja lahkus 13 000 inimest, siis rändesaldo on Statistikaameti hinnangul 2410 inimest,“ ütles Rõivas. Ta viitas Statistikaameti andmetele, et ligikaudu kaks kolmandikku Eestisse tulevatest inimestest on Eesti kodanikud. Käesoleva kuu lõpus on amet lubanud anda täpsemad andmed.

Rõivas märkis, et kui Eesti kodanikud otsustavad minna välismaale, näiteks õppima, töötama, silmaringi avardama noore inimesena või miks mitte ka vanemas eas, siis see ei pruugi olla sugugi alati negatiivne. „Nii mõnigi välismaale õppima või karjäärivõimalusi otsima läinud inimene on Eestist eemal olles jõudnud maailma absoluutsesse tippu, tehes asju, mida ainult ühes riigis elades ei olekski võimalik teha,“ selgitas Rõivas. Eestisse naasmine on loomulikult iga inimese isiklik otsus ja paljude jaoks saab määravaks sobilik keskkond laste kasvatamiseks – et igal lapsel oleks lasteaiakoht, et noortel on võimalus osaleda spordi- ja huvitegevuses.

Ta rõhutas, et heaolu ja sissetulekute püsiva suurendamise tagab loomulikult eeskätt majanduskasv. Riik peab looma selleks toetava keskkonna, olgu siis tööjõumaksude langetamise, bürokraatia vähendamise või ka panustamise tootlikkuse, ekspordi ja investeeringute suurendamisse.

„Loomulikult on mujal riigis elades eriti oluline, et säiliks emakeele oskus ja side Eestiga. Suur osa sellest tööst tehakse läbi rahvuskaaslaste programmi, mille raames korraldatakse tagasipöördujate nõustamisi enne ja pärast tagasipöördumist, korraldatakse kohanemiskoolitusi, toetatakse väliseestlaste kultuuritegevust ja makstakse ka rahalisi tagasipöördumistoetusi,“ selgitas Rõivas. Tema sõnul oli keskmine toetus mullu 649 eurot inimese kohta. Lisaks toimuvad regulaarsed koolitused välismaal töötavatele inimestele, eesti keele ja kultuuri õpetajatele, igasuvised keele- ja kultuurilaagrid. Toetatakse ka välismaal asuvaid eesti keele õpet pakkuvaid õppekohtasid.

Peaminister märkis, et kodumaale tagasipöörduja jaoks on esmatähtis, et tal oleks siin olemas töökoht ja eluase, et tema lapsed saaksid lasteaeda ja kooli. Rahvuskaaslaste programmi kaudu on tagasipöördujatel võimalik kasutada tagasipöördumistoetust ja nõustamisteenuseid. Samuti makstakse sotsiaaltoetust välisriigist Eestisse elama asunud vanaduspensioni eas Eesti kodanikule või Eesti rahvusest inimesele ning tema abikaasale, lastele ja vanematele, kui nende sissetulek on alla rahvapensioni määra. „Tagasipöördunud inimestel on samadel tingimustel nagu alalistel elanikel õigus sotsiaaltoetustele, näiteks peretoetused, toimetulekutoetus, rahvapension,“ toonitas Rõivas. Ta lisas, et kui Euroopa Liidus või Islandil, Lichtensteinis, Norras või Šveitsis töötanud inimene tuleb tagasi Eestisse, võetakse Eesti pensioni määramisel arvesse ka välisriigis töötatud aeg ehk kindlustusperioodid liidetakse kokku. Sellised kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepingud on Eestil lisaks veel ka Austraalia, Venemaa, Moldova, Ukraina ja Kanadaga.

Rõivas vastas veel arupärimisele e-valimiste vastavuse kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega (nr 197) ja arupärimisele Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2020 täitmise kohta (nr 198).

Ettevõtlusminister Liisa Oviir vastas arupärimisele riiklike üürikorterite kohta (nr 200).

Siseminister Hanno Pevkur vastas arupärimisele Murastes asuva politsei- ja piirivalvekolledži tegevuse lõpetamise ning tegevuse Paikusele üleviimise kohta (nr 189) ning arupärimisele surma- ja kadumisjuhtumite kohta (nr 211).

Maaeluminister Urmas Kruuse vastas arupärimisele PRIA toetuste kohta (nr 204) ja arupärimisele ühistegevuse kohta Eesti põllumajanduses (nr 209).

Arupärijad võtsid menetlusest tagasi maaeluminister Urmas Kruusele esitatud arupärimise Rakvere Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi labori sulgemise kohta (nr 201). Seetõttu ei käsitletud teemat tänasel istungil.

Istung lõppes kell 21.09.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]