Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Mihhail Korbi, Märt Sultsi, Kadri Simsoni, Aadu Musta, Martin Repinski, Vladimir Velmani, Enn Eesmaa, Priit Toobali, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Viktor Vassiljevi, Siret Kotka, Erki Savisaare ja Andrei Novikovi 9. novembril 2015 esitatud arupärimisele Estonian Airi likvideerimise kohta (nr 92).

Arupärijad viitasid asjaolule, et Estonian Air lõpetas 8. novembril 2015 oma äritegevuse, kuna Euroopa Komisjoni hinnangul eraldas riik lennufirmale aastatel 2010-2014 kokku 125,6 miljonit eurot, (millest on välja makstud 84,9 miljonit) lubamatut riigiabi ja ettevõte sai konkurentide ees põhjendamatult eelise. Lennufirma suutmatus riigi antud abi tagastada viis otsuseni likvideerida AS Estonian Air.

Arupärijad soovisid teada, kuidas peaminister hindab valitsuse tegevust aastatel 2010-2015 seoses Estonian Airi majandustegevusega ja selle juhtimisega, samuti hinnangut, kes vastutab lennufirma pankrotti laskmise eest.

Rõivase sõnul on ta veendunud, et Eestil, mis asub Euroopa Liidu äärel, peab olema lennufirma, mille baasjaam on Tallinnas. See aitab tagada, et inimesed saaksid hommikul suurematesse Euroopa keskustesse ja õhtul tagasi. Euroopa Liidu regulatsioonid eeldavad, et lennufirma peab olema kasumlik ning opereerima turutingimustes. „Ma lisan siinkohal, et ühe konkreetse riigile kuuluva ettevõtte pankrotti ei peaks üldistama, sest äri tegemine on seotud riskidega. Eesti riigiettevõtted on valdavalt siiski olnud kasumlikud, pakkudes riigieelarvele olulist tuge ka dividendide näol,“ ütles Rõivas.

Arupärijad soovisid saada Rõivase hinnangut endise majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi tegevuse kohta, sest tema ministriks oleku ajal anti Estonian Airile suures ulatuses keelatud riigiabi. Rõivas selgitas, et lennundus on küllaltki keeruline tegevusvaldkond. Raskustes on olnud peaaegu kõik Euroopa riigid ja lennufirmad, välja arvatud mõned odavlennufirmad. Põhjused on sageli tingitud ka üleüldisest majanduskeskkonnast. Tänaseks on olukord küll mõnevõrra paranenud. Oluliselt on alanenud kütuse hind, mis on umbes neljandik lennufirmade kuludest. „Eesti valitsus on ja on juba pikka aega olnud seisukohal, et meil on vaja Tallinnas baseeruvat lennufirmat,“ märkis Rõivas. „Seetõttu ma hoiduksin süüdistamisest ja sildistamisest, alati tuleb rehkendada ka sellega, mis oleks olnud nende otsuste alternatiiv,“ ütles peaminister. Ta avaldas kahtlust, et kui ettevõte ei oleks saanud riigilt abi ja oleks pidanud oma tegevuse lõpetama juba aastaid tagasi, kas siis oleks tulemus Eesti inimeste ja ettevõtte enda jaoks olnud positiivsem.

Peaminister tõi esile uue rahvusliku lennufirma Nordic Aviation Groupi loomisega seotud asjaolud. „Valitsuse poolt andsime ettevõttele ülesandeks koostada äriplaan selliselt, et ettevõte jõuaks kasumisse ja suudaks opereerida lennuühendusi kestlikult,“ ütles Rõivas. Ta kordas veelkord, et arvesse võttes ratsionaalseid kaalutlusi on meil ka tulevikus vaja lennufirmat, mis baseeruks Tallinnas. Rõivas ei olnud kindel, et see lennufirma peab jääma igavesest ajast igavesti 100% riigi omaks. „Ma arvan, et siin on võimalik tulevikus ka alternatiive tõsiselt kaaluda.“ Ta pidas oluliseks ettevõte normaalset käivitamist, et see saaks lennureisijaid teenindada sama palju ja loodetavasti tulevikus rohkemgi kui Estonian Air teenindas.

Peaminister vastas veel arupärimisele Juhan Partsi sobilikkuse kohta Euroopa Kontrollikotta (nr 95).

Ka majandus- ja taristuminister Kristen Michal vastas arupärimisele lennufirma Estonian Air pankroti esile kutsumise kohta (nr 93) ja arupärimisele Nordic Aviationi käivitamise kohta (nr 96).

Õiguskantsler Ülle Madise vastas arupärimisele õigustamatu ootealatasu kohta piiriületamise korral (nr 101).

Ettevõtlusminister Liisa Oviir vastas arupärimisele Arengufondi jätkusuutlikkuse kohta (nr 100).

Välisminister Marina Kaljurand vastas arupärimisele välisdiplomaadi Eesti siseasjadesse sekkumise kohta (nr 106), arupärimisele Eesti Vabariigi Valitsuse seisukohtadest Tartu rahulepingu kehtivuse ja rahulepingust tulenevate alade okupeerimise kohta (nr 110) ja arupärimisele Eesti Vabariigile Venemaa Föderatsiooni poolt okupatsioonikahjude kompenseerimise kohta (nr 112).

Istung lõppes kell 19.52.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

Tagasiside