Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tänasel Riigikogu istungil andis riigikontrolör Alar Karis ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2015.–2016. aastal.

„Ükskõik, milline on valitsus, vajavad lahendamist meie energiamajanduse, hariduse, tervishoiu ja pensionisüsteemi probleemid, tööturu ja majanduse arendamise küsimused. Tegemist ootavad riigireform ja haldusreform. Tegelikkus sunnib meile peale põhimõttelised muutused – on vaja vaadata põhjalikult üle väga paljud riigi ülesanded ja kohustused oma inimeste ees,“ sõnas riigikontrolör Alar Karis.

Eesti läheb 2017. aastale vastu olukorras, kus meie riigivõlg on kogu Euroopa Liidu kõige väiksem. Tööhõive on iseseisvuse taastamise järgse aja maksimumi lähedal. Jõukuse allikas, tööjõutootlikkus ei taha aga paraneda ning on võrreldes muu Euroopa tasemel, kus ta oli viis aastat tagasi. Eesti majanduskasv oli mullu pea poole kasinam võrreldes Euroopa Liidu keskmisega ning kahanenud on ka ostujõud. Surve riigi toimimisele ja ülalpidamiskuludele aga suureneb,“ tõi Karis välja.

„Riigieelarve kasvab ka edaspidi, ent planeeritud kulude osakaal suureneb tänavuselt 78%-lt ligikaudu 80%-le aastaks 2020. Juba mõne aasta pärast võtab riigieelarve kuludest poole sotsiaal- ja tervishoiu valdkond ning see jätab vähe võimalusi toetada riigi muude tegevusalade arengut. Riigi investeeringutest tehakse jätkuvalt suur osa Euroopa Liidu toetuste abil,“ sõnas riigikontrolör.

Riigikontrolör Alar Karis ütles, et riigil on vara kokku umbes 30 miljardi euro väärtuses. Ta tõi välja, et Riigikogu ja valitsuse otsustest ning nende tegemise viisist ja kvaliteedist sõltub üha enam, kas vara kasutatakse Eesti kestliku arengu toetamise paremal moel.

Riigikontrolör sõnas, et tänavune ülevaade võtab kokku terve hulga probleeme, mille lahendamine ei nõua reforme ega tohutut eneseületamist. Ta tõi välja, et samas on ka teemasid, mille lahenduskäigu otsimine on millegipärast väga vaevaline. „Pean silmas aastaid lahenduseta püsinud riigi äriühingute, aga ka riigi sihtasutuste loomise pidamise ning järelevalve küsimusi. Siiski on viimasel ajal näha positiivseid märke, et täitevvõim püüab täita Riigikontrolli soovitust saada selgust, miks riik üht või teist äriühingut omab, seada neile eesmärgid ning müüa osaliselt või tervikuna erakätesse äriühingud, mida riik otseselt oma ülesannete täitmiseks ei vaja,“ lisas Karis.

Karis kinnitas oma ettekandes, et Eesti riigi raamatupidamine ja aruandlus on jätkuvalt heal tasemel. Riigikontrolör märkis, et omaette kategooria moodustavad horisontaalsed teemad nagu riigi kinnisvarapoliitika. Lisaks tõi ta Riigikontrolli tähelepanekutest välja kolm omapoolset üldistust, mida valitsusele kaasa anda.

Läbirääkimistel sõna võtnud Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist ütles, et fraktsiooni hinnangul on tegemist olulise arutelu ja dokumendiga. „Kui lugeda neid auditite soovitusi, mida mul komisjoni töö käigus on õnnestunud lugeda, siis need on hästi enesestmõistetavad, need on hästi loomulikud, need on tervest mõistusest kantud. Iseasi, kui palju nendega arvestatakse,“ sõnas ta.

Riigikogus läbis esimese lugemise kolm eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2015. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (298 OE). Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (321 SE). Võlaõigusseadust täiendatakse sätetega, mis tagavad tarbijatele maksekontoga seotud põhimakseteenuste kättesaadavuse. See hõlmab näiteks maksekonto avamist, raha maksmist oma kontole, sularaha väljavõtmist, otsekorralduste, kreeditkorralduste ning maksekaarditehingute algatamist jne. Krediidiasutused võivad põhimakseteenuste eest nõuda üksnes mõistlikku tasu.

Keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (319 SE). Keskkonnakomisjon algatas atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muutmise seaduse eelnõu kiireloomulise vajaduse tõttu täiendada lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumistulu kasutamise korda ning lisada seadusesse säte, et kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument. Eelnõu täpsustab enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda ning lisab sätte, mille kohaselt võib vahendite kasutaja lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks sõlmida halduslepingu. Eelnõuga lisatakse ka säte, mille kohaselt loetakse AÕKSi ja välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) alusel erinevate kauplemissüsteemide alusel saadud vahenditest antud toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel tehtud toetuse tagasinõudmise otsus täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku tähenduses. Eelnõuga täpsustatakse enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda, sest alates 1. jaanuarist 2017. a jõustuv AÕKS ei võimalda hetkel kõiki riigi eelarvestrateegias ette nähtud meetmeid ellu viia ja seega enampakkumisel saadud tulu kasutada. Kavandatav täpsustus ning halduslepingute sõlmimise võimalus tagab enampakkumistulu kasutamise.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Riigikogu ei toetanud Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (285 OE), mille kohaselt oleks valitsusele tehtud ettepanek maksta riigieelarvest aastatel 2017-2020 põllumajandustootjatele üleminekutoetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavas määruses lubatud maksimaalses määras.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Repinski Keskerakonna fraktsioonist ja Kristjan Kõljalg Reformierakonna fraktsioonist.

Eelnõu poolt hääletas 42 saadikut, erapooletuid saadikuid oli 4. Kuna eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis eelnõu toetust ei leidnud ja langes menetlusest välja.

Fotod

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201611151000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside