Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil andis Riigikohtu esimees Villu Kõve ülevaate kohtusüsteemi toimimisest ja peamistest murekohtadest ning tegi ettepanekuid seadusandjale.

Kõve kinnitas, et kohtusüsteem toimib, tagatud on sõltumatu ja erapooletu õigusemõistmine ja üldiselt ka kohtuasjade lahendamine mõistliku aja jooksul. „Samas aga seisame silmitsi muret tekitavate tendentsidega ja jätkuvalt lahendamata probleemidega,“ lisas ta.

Riigikohtu esimees ütles oma ettekandes, et Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabelis paigutatakse Eesti kohtusüsteem tõhususes ja menetluste kiiruses jätkuvalt Euroopa Liidu riikide etteotsa. Eesti asub esimeses kohtuastmes tsiviil‑ ja haldusasjade lahendamiseks kuluva koguaja võrdluses jätkuvalt teisel kohal Euroopa Liidu liikmesriikidest, Taani järel. Kokkuvõtvalt on Eesti kohtumenetluse kiirus kolmes kohtuastmes tsiviil‑ ja kaubandusasjades kuuendal ja haldusasjades neljandal kohal Euroopas. „Seejuures on meie riigi rahaline panus kohtusüsteemi ja kohtunike ja advokaatide arv 1000 elaniku kohta pigem tabeli viimases kolmandikus. Samas peame tõdema, et kohtute töökoormus on tasapisi tõusmas, jõudlus tasapisi langemas ja menetlustähtajad pikenemas. See on fakt, mida eitada ei saa.“ tõi Kõve välja.

Kohtute usaldusväärsusest ja sõltumatusest rääkides ütles Riigikohtu esimees, et usaldusväärsus on jätkuvalt kõrgel tasemel. 2022. aastal tehti institutsioonide usaldusväärsuse uuring, mille järgi usaldas Eesti kohtuid 67% vastanuist. Kohtusüsteemi usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et kohtunike distsiplinaarsüütegude arv on väike ja süsteem suudab oma muredega ise toime tulla.

Kõve sõnul on kohtusüsteemi põhilise mure kohtunike põlvkonnavahetus. Lähema viie aasta jooksul võib pensionile jääda 65 kohtunikku. „Eelmine aasta kuulutasin välja viis konkurssi, Justiitsministeerium kuulutas välja viis konkurssi esimese ja teise astme kohtu kohtunike leidmiseks, kuid 20-le maakohtu kohtunikukohale konkureeris kokku vaid 27 inimest,“ tõi ta näiteks. Seega suurest huvist kohtunikuameti vastu on tema sõnul raske rääkida.

Esimehe jutust selgus, et oleme jõudnud olukorda, kus meie esmaseks mureks ei ole enam puudus mitte materiaalsest ressursist niivõrd, vaid inimestest ja seda mitte ainult kohtunikkonnas, vaid ka prokuratuuris ja advokatuuris. „Meil lihtsalt ei jätku enam piisava kvalifikatsiooni ja sobivate isikuomadustega kandidaate, täitmaks põlvkonnavahetusest tingitud auku,“ lisas ta.

Kõve ettekandest tuli välja, et lisaks kohtunikele ei suuda me enam leida ka kohtujuriste, kelle konkursid kukuvad järjekindlalt läbi, leidmata kandidaati. „Seda vaatamata asjaolule, et igal aastal lõpetab ülikoolis õigusteadlase diplomiga sadu noori ja kohtuniku ega kohtujuristi palk ei ole justkui iseenesest halb ja sobivate kandidaatide otsimiseks tehakse ka tööd,“ ütles Riigikohtu esimees. Kõve sõnul on selge, et kohtusüsteem ja õigusriik vajavad toimimiseks kvaliteetselt mehitatud prokuratuuri ja advokatuuri.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid, Eesti 200 fraktsiooni nimel Hendrik Johannes Terras, Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogu tänasel istungil läbis üks eelnõu esimese lugemise.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Ukraina laenu intressikulude katmine“ eelnõuga (258 OE) võtab Eesti kohustuse tasuda aastatel 2024–2027 Euroopa Liidu eelarvesse Euroopa Liidu poolt Ukrainale antud laenu intressimaksed maksimaalselt 5 890 628 euro ulatuses.

ELi vastava määrusega loodi rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (MFA+). Selleks, et muuta laenud Ukraina jaoks soodsamaks, otsustasid ELi liikmesriigid laenude intressikulude katmise kuni aastani 2027, tasudes need sihtotstarbelise tuluna ELi eelarvesse. Selleks sõlmitakse iga liikmesriigiga eraldi leping, kus liikmesriigid osalevad vastavalt nende osakaalule ELi kogurahvatulus. Intressimaksete tasumine liikmesriikide poolt võimaldab Ukrainal keerulisel ajal vähendada koormust riigieelarvele, andes võimaluse riigi majandust toetada. Komisjon on Ukrainaga sõlminud ka vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on sätestatud laenu väljamaksmise tingimused, ja laenulepingu, kus on kirjas täpsemad laenuandmise finantstingimused.

Riigikogu otsusega kaasneb mõju Eesti riigieelarvele aastatel 2024–2027. Võrdselt nelja aasta peale jagatuna oleks iga-aastane maksimaalne intressitoetusteks makstav summa 1,47 miljonit eurot. See lisandub Eesti sissemaksele EL eelarvesse ning on planeeritud riigieelarve strateegias.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme ja Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro. EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: poolt 14, vastu 63. Ettepanek ei leidnud toetust, esimene lugemine lõpetati.

Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas“ eelnõu (259 OE), millega Riigikogu annab nõusoleku suurendada Eesti osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas (CEB) 9 872 000 euro võrra, esimene lugemine jätkub homme kell 14 algaval täiskogu istungil.

Viie eelnõu esimene lugemine lükkus edasi järgmise istungi päevakorda

Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus homsele täiskogu istungile edasi ka viie eelnõu esimene lugemine. Need on Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Arvo Alleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (71 SE), Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE) ning Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (88 SE).

Istung lõppes kell 14.00.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside