Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikohtu esimees Villu Kõve andis tänasel täiskogu istungil Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Kõve keskendus oma ülevaates kohtute ebaühtlasele koormusele ja personaliküsimusele.

Riigikohtu esimees tõdes, et inimeste koondumine Harjumaale on kasvatanud kohtuasjade hulga Harju Maakohtus nii suureks, et kohtunikel on kohati raskusi koormusega toime tulla. Teistes Eesti piirkondades on kohtuasjade hulk Kõve sõnul küll langenud, aga kaasused on järjest keerulisemad. Ta nentis, et maakondade kohtumajadesse on järjest raskem ka kohtunikke ja kohtupersonali leida. Kõve tõi näiteks, et suur osa Narva kohtunikest elab Tallinnas, samuti ei ela Lõuna-Eestis paljud kohtunikud seal, kus nad õigust mõistavad. Kõve sõnul kasutatakse üha rohkem videokonverentsi lahendust, kuid on kaasusi, kus vahetu kontakt inimesega on vajalik. „Tallinnast või Tartust vaadates võib tunduda üllatav, kuid Eestis on neid inimesi, kes ei kasuta e-posti, kellel puudub ID-kaart või kellel tuleb arvuti kasutamiseks minna lähimasse raamatukokku. Ja neid inimesi ei ole nii vähe, kui siit Tallinnast ja Tartust vaadates võib-olla tundub. Aga kõigile meil Eestis tuleks õigusemõistmine hoida kättesaadav,“ ütles Riigikohtu esimees.

Kõve tõi esile, et Euroopa Liidu võrdluses on Eesti oma kohtusüsteemiga menetluse kiiruse, kvaliteedi, sõltumatuse ja efektiivsusega Taani järel teisel kohal. Praegu on tema sõnul küsimus, kui palju ja millise kvalifikatsiooniga kohtunikke ja kohtuametnikke vajab kohtusüsteem viie või kümne aasta pärast ning kui palju võiksid digilahendused vähendada vajadust inimeste järele. Ta ütles, et lahenduste leidmise nimel teevad tööd kohtuhalduse nõukoda ja Justiitsministeerium. Kiireid muudatusi Riigikohtu esimehe sõnul kindlasti toetada ei saa. „Kohtunikud on tänase korraldusega harjunud ja see on taganud asjade kiire lahendamise ja seetõttu tuleb igat muudatust siin tõsiselt mõelda,“ märkis Kõve.

Riigikohtu esimees kutsus ka Riigikogu üles kohtupidamist puudutavatest muudatustest varakult teavitama, et kohtutel oleks aega nendeks valmistuda. „Stabiilsus õiguseloomes, parem põhjendamine, läbimõeldud rakendusreeglid, pigem rahulikumalt läbi töötatud terviklikud seadused kui siis need väiksed nii-öelda sähvatused kuskil, mis võivad paigast ära lüüa siis kogu süsteemi,“ märkis Kõve.

Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Hanno Pevkur, kes ütles, et üks kohtusüsteemi tõsisemaid väljakutseid on menetlustõhusus. Tema sõnul peab ka Riigikogu mõistma, et õigusruum ei tohi minna keerulisemaks. Pevkur märkis, et Riigikohtu lahendites võiks olla suurem rõhk loetavusel ja viitamisel, et õigusruum oleks inimesele selgemini arusaadav.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse

Keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine“ (23 OE) kutsuti sihtasutuse nõukogust tagasi Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg ja Rainer Vakra ning nimetati uuteks nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Merry Aart, Igor Kravtšenko, Kalvi Kõva ja Priit Sibul.

Muudatus on seotud eelmise Riigikogu volituste lõppemisega. Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 56 lõikele 1 nimetatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu neli liiget Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul.

Otsuse poolt hääletas 80, erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu (26 SE) eesmärk on kiita heaks Põhja-Makedoonia Vabariigi NATOga ühinemist käsitleva lepingu protokoll.

Põhja-Makedoonia ühinemine NATOga tugevdab organisatsiooni, selle liikmesriikide julgeolekut ja välispoliitilist olukorda, sest sellega kasvab julgeolek ja stabiilsus Euroopas. Lisaks kinnitatakse sellega, et avatud uste poliitika kui üks NATO suurimaid edulugusid on jätkuvalt elujõuline ja täidab oma peamist ülesannet, milleks on demokraatia ja õigusriigi põhimõttele toetuva julgeoleku ja stabiilsuse vööndi laiendamine Euroopas.

Seletuskirjas tuuakse välja, et Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 järgi käsitatakse relvastatud rünnakut selle lepingu osalisriigi vastu relvastatud rünnakuna kõigi osalisriikide, ka Eesti vastu, millele tuleb vastata kollektiivkaitsega. Protokolli jõustades võtab Eesti seega kohustuse kaitsta Põhja-Makedooniat ja Põhja-Makedoonia Eestit.

Põhja-Makedooniast saab NATO 30. liige pärast seda, kui protokolli on oma riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitnud kõik praegused liikmesriigid. Senist praktikat arvestades võib heakskiitmisprotsess kesta kuni poolteist aastat.

Istungi stenogramm.

Fotod istungilt.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside