Riigikohtu esimees Märt Rask tegi Riigikogu ees oma ametiaja viimase ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. 

Rask märkis, et kui eelmise aasta ettekanne keskendus põhjalikumalt halduskohtumenetlusele, üle-eelmise aasta ettekanne tsiviilkohtumenetlusele, siis sel korral peatub ta kriminaalkohtumenetlusel ja eelkõige sellesse menetlusliiki kätketud jälitustegevusel. 

Rask rõhutas, et riik on kohustatud tagama õigusemõistmise tõrgeteta toimimise. Kohtumenetluse pikkuse statistilist keskmist vaadates saab kinnitada, et möödunud aastal töötas kohtusüsteem esimeses astmes ehk maa- ja halduskohtutes kiiremini kui ülemöödunud aastal. Nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetluses on viimase kahe aasta jooksul menetlusajad lühenenud, vaid halduskohtutes on näha menetlusaja väikest pikenemist. 

Kohtumenetluste kiirendamine, kuni see ei kahjusta kohtumenetluse kvaliteeti, on kindlasti põhjendatud. Kohtute esimehed on kohtuasjade venimise põhjusena esile toonud eelkõige täitmata kohtunikukohad, süüdistatavate ja kostjate tagaotsimine, teadmata kadunud või surnud kostja kindlakstegemine, menetlusosaliste pikad haigused, probleemid ekspertiiside läbiviimisega, ühes kohtuasjas menetluse peatamine seoses teises asjas lahendi ootamisega. Nimetatud põhjused ei sõltu kohtuniku tahtest, kuid kahjuks on ka kohtunikest sõltuvaid põhjusi: kohtuistungite kergekäeline edasilükkamine või lihtsalt inimlikud eksimused, selgitas Rask. Tema sõnul on ka 2012. aastal jätkunud positiivne tendents, et aasta lõpuks lahendamata jäänud kohtuasjade jääk on järjekindlalt kahanema hakanud. Jääk on suurenenud üksnes väiksemate süütegude puhul, kuid selles menetlusliigis jõudis kohtusse ka rohkem kaebusi kui eelneval aastal. 

Käsitledes jälitustegevuse reguleerimisega seotud küsimusi, märkis Rask, et Eestis on toimiv ja usaldusväärne põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupidamine, mis võimaldab igaühel konkreetse kohtuasja raames vaidlustada ka kriminaalmenetluse seadustiku ja julgeolekuasutuste seaduse sätteid, et kontrollida nende vastavust põhiseadusele. 

Et teemat õigesti mõista tuleb lähtuda sellest, et jälitustegevus on kõigis oma vormides iga isiku, kes on allutatud jälitustegevusele, põhiõiguste piiramine. 

Põhiõiguste riive saab olla õigustatud üksnes juhul, kui see toimub legitiimse eesmärgi saavutamiseks, milleks põhiseaduse järgi saab olla üksnes kuriteo tõkestamine või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine. 

Jälitustegevuse kui meetodi valik peab olema proportsionaalne ja täpses vastavuses seadustega. Jälitustoimingutega tõendite ja informatsiooni kogumine saab olla üksnes erandlik, kui kõik teised võimalused on ammendatud. Erandist ei tohi saada reeglit ja selle eest peab ka kohus suutma läbi jälitustegevuse lubade andmise praktika seista, toonitas Riigikohtu esimees. 

Rask märkis võrreldes Eesti kohtusüsteemi ja õigusemõistmist teiste riikidega, et Eestis töötab vähem kohtunikke keskmisest kiiremini ja oluliselt odavamalt. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Rait Maruste, Marko Pomerants, Andres Anvelt ja Mailis Reps. 

Riigikogu lõpetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu (334 SE) teise lugemise. Muudatuse kohaselt kohaldatakse laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumist sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu osas. Vanemal tuleb pangale esitada lapse puude tuvastamise otsus. Tõendamaks, et tegemist on vanemaga, kes last reaalselt hooldab, tuleb vanemal esitada kohaliku omavalitsuse kinnitus, et tal on lapse suhtes hooldamise õigus ja kohustus või muu asjakohane dokument. Kehtiva õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel loobub krediidiasutus laenusaaja püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudest ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda laenusaaja kohustuste täitmist riigilt.    

Riigikogu lõpetas valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (437 OE) esimese lugemise. Eelnõu näeb ette kuni kaheksa kaitseväelase kasutamise kuni 31. detsembrini 2013 Malis Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali). Missiooni eesmärk on pakkuda Mali relvajõududele sõjalist ja väljaõppealast nõustamist. 

Fotod Riigikohtu esimehe esinemisest      

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside