Riigikohtu esimees andis Riigikogule ülevaate kohtukorraldusest
Riigikohtu esimees Villu Kõve tegi Riigikogule ettekande kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta ning teise lugemise läbis lasteasutuste toitlustamist puudutav eelnõu.
Riigikohtu esimees Villu Kõve kinnitas, et kohtusüsteem toimib jätkuvalt korrakohaselt: tagatud on sõltumatu ja erapooletu õigusemõistmine ja kohtuasjade lahendamine vähemalt enamasti ka mõistliku aja jooksul. „Tõsi on aga see, et süsteemi tõhusus on jätkuvas languses, mis seab meid eriti eelarve kärpimise tingimustes keeruliste valikute ette,“ nentis ta. Riigikohtu esimees märkis, et tervikuna on uute kohtuasjade arv jäänud samaks või valdkonniti süüteomenetluses isegi vähenenud, kuid kohtute jõudlus sellest paranenud ei ole ning menetlustähtajad on võrreldes eelmise aastaga reeglina pikenenud ning lisas, et kokkuvõttes on ka viie aasta perspektiivis menetlustempo ja jõudlus halvenemas. „Õigusemõistmine toimib, aga tendents on halb. Sellest tuleb vastu astuda, kui me ei taha mõne aasta pärast, et tegelikult oleks ka olukord halb. Keeruline aeg on,“ tõdes ta.
Muuhulgas rääkis Kõve kohtuasjade kallinemistest, kohtunike põlvkonnavahetusega seotud raskustest, töötajate voolavusest, distsiplinaarmenetlustest ning mahajäämusest kohtute digiteerimises ja tehisintellekti kasutuselevõtus. Kõve andis ülevaate põhiseaduslikkuse järelevalve asjadest ja tõi positiivsena esile, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei leidnud eelmisel aastal viies sisuliselt läbi vaadatud Eestist pärit asjas mitte ühtegi rikkumist. Riigikohtu esimees toonitas, et tuleb käivitada tehisintellektil baseeruva kohtute infosüsteemi rajamine, edasi minna esimese astme kohtute ühendamisega, muuta kohtute juhtimismudelit, spetsialiseeruda ja töö ümber jaotada, samuti kohtumenetlusi lihtsustada ning viia kohtutest välja asjad, mis sinna ei kuulu.
Kõve märkis, et kinnitatud uus kohtute arengukava võiks ideaalis viia kohtumõistmise uuele tasemele. „See on ambitsioonikas dokument. Ja kokkuvõttes võiks see olla aluseks, et õigusemõistmine oleks inimeste jaoks kiirem ja kvaliteetsem. Nüüd tuleb seda kava rakendama hakata, mis on kindlasti oluliselt raskem kui seda kokku kirjutada,“ sõnas ta.
„Kui kohtusüsteem tuleks kõikide nende reformidega kaasa, siis täitevvõim ja seadusandja võiks meid toetada sellega, et arvaks kohtud koos muu sisejulgeolekusüsteemiga välja edasisest riigieelarve kärbetest ja lubaks seda säästetud raha kasutada süsteemi arenguks. Kui sealt raha välja veel võtta, nagu praegu on kavas järgmisel aastal, siis tegelikult ega midagi paremaks meil ei lähe, kõik läheb hullemaks. Selleks, et pikemas perspektiivis me suudaks midagi kokku hoida, tuleb praegu sinna raha panna sisse, muidu lihtsalt see asi ei lähe edasi. Ehk siis kohtunikud ootavad kindlasti oma palgaindeksi taastamist 2026. aastast, nii nagu eelmine valitsus neile reformide vastu seda lubas. Kohtunikkond ootaks töövõimetushüvitise taastamist kui riigipoolset kindlustust, roteerumise toetamist, ametikitsenduste leevendamist ja ka võimalust tööandjapensioni makseteks,“ loetles Riigikohtu esimees.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Urmas Reinsalu (I), Lauri Läänemets (SDE), Varro Vooglaid (EKRE) ja Madis Timpson (RE).
Üks eelnõu läbis teise lugemise
Teise lugemise läbis maaelukomisjoni algatatud alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu (644 SE), mis näeb ette loobuda 1. septembril kehtima hakkama pidanud loakohustusest lastehoidudele, kus tegeletakse toitlustamisega, ja ettevõtjatele, kes lastehoidudele toitlustusteenust pakuvad.
Toitlustamisega tegelevatel lastehoiu teenuse osutajatel ei ole alates 2021. aastast olnud kohustust Põllumajandus- ja Toiduametilt tegevusluba taotleda, ent 1. septembril on jõustumas alusharidusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, mille järgi lastehoidudele loa taotlemise kohustus taaskehtestataks.
Maaelukomisjon asus seisukohale, et kuivõrd sellistel lastehoidudel või neile toitlustusteenust pakkuvatel ettevõtjatel on juba kohustus teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit oma majandustegevusest, sh lastele toitlustuse pakkumisest, siis tooks eraldi loa taotlemise protsess kaasa liigse halduskoormuse nii lastele hoiuteenust pakkuvatele asutustele kui ka lube menetlevale Põllumajandus- ja Toiduametile.
Teiseks lugemiseks viis komisjon eelnõusse muudatuse, mis annab kohalikele omavalitsustele uute määruste väljatöötamiseks ja kehtestamiseks lisaaega. Eelnõusse lisatud sätte järgi tuleb vajalikud määrused kehtestada hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits ja Vadim Belobrovtsev (KE).
Ühe eelnõu teine lugemine jäi pooleli
Isungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (609 SE) teine lugemine. Selle eelnõuga võetakse kehtiva õiguse struktuure kasutades üle Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumiste menetluskorda korrastav direktiiv.
Eelnõuga luuakse haldusõiguslik konkurentsijärelevalvemenetlus ja karistused määratakse väärteomenetluses sarnaselt muude valdkondadega, kus Euroopa Liidu õiguse kohaselt tuleks haldustrahvi rakendada. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks on Konkurentsiamet, kes teeb seda haldusmenetluse korras. Trahvi väärteokoosseisu täitvate konkurentsirikkumiste toimepanemise eest määrab maakohus väärteomenetluses.
Konkurentsijärelevalvemenetluses sätestatakse kogutavate tõendite ülekantavus väärteomenetlusse, mis on seni olnud konkurentsijärelevalve ja konkurentsialaste süütegude menetlemisel üks põhilisi murekohti. Samuti ei ole konkurentsialased rikkumised tulevikus enam kuriteod ja sellega kaob vajadus valida kriminaal- ja väärteomenetluse vahel.
Eelnõu asendab märtsi lõpus valitsuse poolt tagasi võetud eelnõu, milles sisaldunud haldustrahvi regulatsioon ja enesesüüstamise sätted tõid kaasa palju vastuväiteid õigusvaldkonna spetsialistidelt, misjärel valitsus otsustas eelnõu põhimõtteliselt muuta ja pakkuda välja konkurentsirikkumiste puhul olemasolevatel menetlustel tugineva käsitlusviisi.
Majanduskomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks mitmeid muudatusi, mis tulenevad Eesti Advokatuurilt, Konkurentsiametilt ja teistelt huvigruppidelt saadud tagasisidest. Jõustumistähtaega puudutava muudatusettepaneku järgi jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Istungi järel on plaanis Jüri Jaansoni eestvedamisel moodustada tippspordi ja treenerite toetusrühm, ning Valdo Randpere eestvedamisel Eesti-Vietnami parlamendirühm.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
