Riigikogus toimus välispoliitika arutelu
Täna toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, kus ettekannetega esinesid välisminister Urmas Paet ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.
Urmas Paeti ettekanne oli pühendatud Euroopa Liidu laienemise ja partnerluse teemadele ELi ja NATO naabruses olevate riikidega. Seoses laienemisega märkis Paet, et Eesti avab oma tööjõuturu Bulgaaria ja Rumeenia kodanikele kohe nende riikide liitumisel oodates vastu samasugust käitumist enda suhtes ka teistelt liikmesmaadelt. Vaadates 2004. aastal liitunute liikmeksoleku 2,5 aastasele perioodile, on areng olnud kiire ning uued liikmesriigid on hästi üle võtnud ELi ühisreeglid. Samas takistavad tihedamat integratsiooni euroalaga edasilükkumine, tööjõuturu avanemise aeglus ja samuti Schengeni ala laiendamisel tekkinud raskused, mida ei saa panna täiel määral 2004. aastal liitunute õlule. Paet tõdes, et uute liikmesriikide elu on selle kahe aastaga aga selgelt paremaks läinud: keskkond on puhtam, paljudes riikides on väga kõrge arengutempo ja välisinvesteeringute sissevool.
Paet peatus ka käimasolevatel liitumisläbirääkimistel Horvaatia ja Türgiga, kandidaadistaatuse andmisel Makedooniale ning perspektiividel teistele Lääne-Balkani riikidele. Paet sõnas „Euroopa Liidus tervikuna väheneb toetus laienemisele ja selle vastaste arv suureneb. Tänavu kevadel oli laienemise poolt 45 % ja vastu 42 % Euroopa Liidu kodanikest. Eestis ja muudes uutes liikmesriikides oli toetus edasisele laienemisele selgelt kõrgem kui vanades – 66 %, sealhulgas Eestis 50 %”.
Välisminister käsitles ka Euroopa Liidu ja NATO koostööd ning naabruspoliitikat, millega seoses ta mainis, et Euroopa Liidu üks strateegilisi partnereid on Venemaa. Paeti sõnul peab Eesti väga oluliseks, et Euroopa Liit tugineks Venemaaga suheldes oma väärtustele ja sisemisele ühtsusele ega tooks väärtusi ohvriks pragmaatilistele huvidele. Paet ütles: „Eesti töötab selle nimel, et Euroopa Liidu ja Venemaa läbirääkimised uuendatud partnerlus- ja koostööleppe üle saaksid alata võimalikult kiiresti”.
Andes ülevaadet NATO arengutest leidis välisminister, et muutuvate jõuvahekordadega ja kriisidega maailmas peab NATO nii uuenema kui ka laienema, tegema tihedat koostööd Euroopa Liidu ja teiste organisatsioonidega, arendama partnerlussuhteid riikidega, kes jagavad samu väärtusi nagu Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Korea ja Jaapan. NATO peab säilitama oma usaldusväärsuse nii põhimõttekindluse kui ka oma peaülesannete täitmisega.
Märgiti ära ka Eesti arengukoostöö Ida-Euroopa riikidega nagu Gruusia, Moldova ja Ukraina, kes on meie prioriteetsed partnerriigid.
Peatudes Euroopa Liidu arenguid käsitleval temaatikal rõhutas kaasettekandja Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa, et täiendamist ja parandamist vajab ühenduse seadusandlus, prioriteetide hulka kuuluvad jätkuvalt energeetika, ühisturu problemaatika, julgeolek, majanduslik ränne ja kliimamuutused. Rääkides Euroopa Liidu edasisest laienemisest sõnas Eesmaa: „Tõsiselt tuleks kaaluda riikide mitmekaupa vastuvõtmise mõttekust, sest isegi naaberriigid on oma arengutasemelt erinevad”.
Peatudes ELi naabruspoliitikal märkis Eesmaa, et määrava tähtsusega on justiits- ja siseasjade, energia, transpordikeskkonna ja innovatsiooni areng ühiste väärtuste tunnustamise suunas. Venemaa ei soovi naabruspoliitikaprogrammist osa võtta. Eesmaa õhutas Riigikogu liikmeid jätkama Eesti ja Venemaa vahelisi parlamentaarseid kontakte ning dialooge.
* * *
Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse (1018 SE). Seaduse eesmärk on viia riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus kooskõlla 2007. aasta 1. jaanuaril jõustuva välisteenistuse seadusega, millega hakatakse edaspidi reguleerima diplomaatilistele ametikohtadele ja välisteenituse seaduse mõistes haldusteenistujate ametikohtadele vastavaid palgaastmeid. Seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.
69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seadus (936 SE ja 999 SE). Seadus sätestab struktuuritoetuste andmise ja kasutamise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise alused ning korra, samuti nimetatud toetuste andmise ning kasutamise järelevalve alused ning vaidemenetluse korra. Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi.
69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigilõivuseadus (1011 SE). Uus seadus loob suurema selguse riigilõivumäära arvestamisel, riigilõivu tasumisel ja muudes lõivustamisega seonduvates toimingutes. Seaduse väljatöötamisel on arvestatud kehtiva seaduse rakendamisel üles kerkinud probleeme ja tõlgendamisraskuseid, mistõttu uue seaduse alusel muutub lõivustamisega seonduv arusaadavamaks nii riigilõivu tasujale kui ka riigilõivu võtjale. Seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 93 jõustub käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.
61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (1032 SE). Muuhulgas tõsteti sotsiaalmaksu maksmise aluseks olevat kuumäära 2000 kroonini. Seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril, paragrahvid 1, 4 ja 10 jõustuvad 2008. aasta 1. jaanuaril ning paragrahv 5 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 4 Riigikogu liiget.
Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul hääletati esimesel lugemisel menetlusest välja Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (1008 SE). Ettepaneku poolt hääletas 31 ja vastu 17 Riigikogu liiget.
Istungi stenogrammi leiad: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form
Riigikogu pressitalitus