Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud pakendiseaduse § 36 muutmise seaduse (127 SE). Seadusmuudatuse kohaselt peab pakendiettevõtja (välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa) alates 2009. aasta 1. jaanuarist tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60 % aastas ning pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 35 % aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 % aastas. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

88 poolthäälega võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigikontrolli seaduse muutmise seadus (110 SE). Seadusmuudatus kaotab diskrimineeriva vanuselise piirangu (65 aastat) riigikontrolöri ametis töötamiseks. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (147 SE). Käesoleva seadusega täpsustatakse järelevalvetasu suuruse arvestamise põhimõtteid ja järelevalvetasu määrasid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega on kehtestatud ühenduse tasandil ametlike kontrollide korraldamise ühtlustatud raamistik. Teine oluline muudatus on seotud ümberkorraldustega veterinaarlaboratooriumide tegevuses. Seaduses sätestatakse laboratooriumi loomataudide diagnoosimiseks volitamise kord ning tunnistatakse kehtetuks senine tegevuslubade andmise kord. Käesoleva seaduse raames muudetakse ka loomatauditõrje seadust, riigilõivuseadust ning taimede paljundamise ja sordikaitse seadust. Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 40 jõustub 2008. aasta 1. aprillil. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (97 SE). Seadusmuudatustega korrastatakse riigilõivumäärasid relvadega seotud toimingutele, nii et need vastavad riigi poolt tehtavatele tegelikele kulutustele. Seadusega vähendatakse relvadega seotud osade toimingute riigilõivusid, mis on ebaproportsionaalselt kõrged. Relva ja laskemoona sisseveo ja väljaveo erilube ning edasitoimetamise eellube ja lube hakkab julgestuspolitsei asemel väljastama ning nende üle arvestust pidama politseiamet. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, maa hindamise seaduse ja maaktastriseaduse muutmise seadus (154 SE). Seaduse peamine eesmärk on viia riigilõivuseaduse viisalõivude ning viisataotluste lõivuvabastuste regulatsioon kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, mis muutub Eestile kohustuslikuks Schengeni ühtse viisaruumiga ühinemisel 2007. aasta detsembris. Kaob seni kehtinud lõivuvabastus 6-18 aastaste isikute suhtes, välja arvatud õpilased ja üliõpilased, kes reisivad õppetöö eesmärgil. Alates Schengeni viisaruumiga ühinemisest võib lõivuvabalt menetleda ainult alla 6-aastaste laste viisataotlust. Seadusmuudatuste teiseseks eesmärgiks on maa-ameti toimingute eest võetavate lõivude sätestamine riigilõivuseaduses ning lõivu tasumise kohustuse viimine toimingute tegemist reguleerivatesse eriseadustesse, samuti tehingute andmebaasist koopiate või väljavõtete väljastamise eest võetava riigilõivu arvutamise lihtsustamine ja läbipaistvamaks muutmine. Maakatastriseaduse muutmise eesmärk on reguleerida tehingute andmebaasiga seotud küsimusi. Seaduse § 1 punktid 1, 7–14 ja 20 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kuid mitte varem kui 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punktid 2–6 ja 15–19 jõustuvad järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kuid mitte varem kui Eesti täielikul ühinemisel Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Riigikogus toimus täna ka olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni elluviimise ja kodanikuühiskonna arengu arutelu. Ettekannetega esinesid regionaalminister Vallo Reimaa, põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ning kodanikuühiskonna toetusrühma esimees Urmas Reinsalu. Reimaa tõi oma ettekandes välja hetkeolukorra suurimad puudused, milleks ühelt poolt on kodanikeühenduste etteheide riigile, et riigipoolne suhtlemistasand ei ole olnud piisavalt kõrge ja koordineeritud. Kaasamise mehhanismid on sageli liialt formaalsed ning teavitamine toimub viimasel hetkel, mistõttu jäävad paljud võimalused kasutamata. Reimaa sõnul on paljude ametnike ja ministeeriumide teadlikkus veel liiga madal. Reimaa: „Teiselt poolt on analüüsides kirjeldatud ka mittetulundussektori sagedasemaid probleeme: vähene tegevuste strateegiline kavandamine ja struktureeritus, vähene raamatupidamis-, aruandlus- ja seadusandlusalane teadlikkus, vähene oskus tegeleda turul vajalike teenuste ja toodete väljatöötamisega ja vähene võimekus neid müüa, liidrite vananemine ja väsimine, noorte ja uute liikmete aeglane järelkasv eelkõige maapiirkondades, kaasamise ja koostöövalmiduse probleemsus, nõrkus partnerina kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste silmis ning väga sageli väljatoodud faktor, et ühenduste peamiseks tegevuse finantseerimise allikaks on projektipõhised toetused.” Samuti andis Reimaa ülevaate Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni toetamise arengukavas 2007–2010 sisalduvatest üldeesmärkidest.

Väino Linde andis ülevaate 11. detsembril Riigikogu Valges saalis toimunud Riigikogu kolme komisjoni, põhiseadus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjoni ühisistungist, kus kuulati ära asjaosaliste ning ekspertide seisukohad Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamisest. Urmas Reinsalu rõhutas oma ettekandes, et parlamendi ülesanne on eelkõige mängureeglite kehtestamine ja riigile ning riigivõimu asutustele ühepoolsete kohustuste kehtestamine, mis hõlbustaksid ja arendaksid kodanikuühenduste tekkimist ja nende tööd. Reinsalu: „Minu üleskutse kodanikuühiskonna esindajatele oleks, et teeme tõsist koostööd. Meie poolt on see valmisolek olemas, me loodame ka teiepoolsele tõsisele ärksusele oma probleemide püstitamisel. Ja vastuoksa, ärge peitke oma seisukohti poliitika suhtes ja parlamendi otsuste suhtes. Kogu kaasamise mõte ongi sekkumine.”

Sõnavõttudega esinesid veel Riigikogu liikmed Karel Rüütli, Paul-Eerik Rummo, Toomas Trapido ja Aadu Must.

Istungi stenogrammi leiad siit: 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside