Riigikogus räägiti ühistranspordi korraldamisega seotud probleemidest
Vastuse sai seitse arupärimist.
Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Mart Helme, Anti Poolametsa, Evelin Poolametsa, Rene Koka, Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme esitatud arupärimisele kavatsuse kohta kehtestada ühistranspordile maakonnaliinidel kuukaarditasu pensionäridele ja lastele (nr 895) vastas peaminister Kristen Michal.
Arupärijad soovisid teada, kas valitsus on otsinud lahendusi, mis võimaldaksid säilitada maapiirkondades tasuta või erisoodustusega ühistranspordi pensionäridele ja lastega peredele. Samuti sooviti teada, kas sellest ebaõiglasest plaanist loobutakse.
Michal kinnitas, et valitsus ei tee ettepanekut kehtestada pensionäridele ja lastele maakonnaliinidel kuukaarditasu. Tema sõnul näitavad analüüsid, et maakondliku ühistranspordi kulud on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Michal tõi näite, et riigi toetus maakonnabussiliinide toimimiseks oli 2024. aastal üle 52% suurem, kui see oli 2020. aastal. Kui 2020. aastal maksti riigi poolt maakonnabussiliinide korraldamiseks 47,2 miljonit, siis 2024. aastal oli see juba 72,1 miljonit ja 2025. aastal 75,8 miljonit eurot. See tähendab, et kui toetus maakonnabussiliinidele reisija kohta oli 2020. aastal 2,6 eurot, siis 2025. aastal oli see juba 3,6 eurot reisija kohta.
Michali sõnul rahastatakse 2026. aastal ühistransporti 98% ulatuses riigieelarvest, suurusjärguna 176 miljonit eurot, ja 2% ulatuses saastekvootide müügitulust, veidi alla 4 miljoni euro.
„Kindluse tagamiseks suurendas valitsus 2026. aasta riigieelarves ühistranspordi rahastust, lisades baasrahastusse 54,74 ehk 55 miljonit eurot. Ühistranspordi korraldamise teenuse kulust 174,5 miljonit eurot on dotatsioon bussi-, rongi-, parvlaeva- ja lennuliiklusele, mida rahastatakse vaid riigieelarvelistest vahenditest. Dotatsioonist 45% on maanteetranspordi ja 32% raudteetranspordi kulu. Ülejäänud dotatsioon jaguneb vee- ja õhutranspordisektori vahel,“ ütles peaminister.
Ta selgitas, et prognoosi kohaselt kasutab 2026. aastal erinevaid ühistranspordivõimalusi aastas ligi 33 miljonit reisijat ning piletimüügitulu bussi-, rongi-, parvlaeva- ja lennuliikluselt teenitakse orienteeruvalt 50 miljonit eurot. „Kuigi dotatsioon ühistranspordile on jõudsalt kasvanud, ei ole see motiveerinud inimesi eelistama senisest enam ühistransporti,“ nentis peaminister. Tema sõnul on reformi eesmärk muuta ühistransport kasutajatele mugavamaks ja kiiremaks. Reformi plaan koostatakse analüüsi põhjal ja sealhulgas analüüsitakse muudatuste mõju inimeste toimetulekule..
Arupärijad küsisid, kas valitsus on otsinud lahendusi, mis võimaldaksid säilitada maapiirkondades tasuta või erisoodustusega ühistranspordi pensionäridele ja lastega peredele. Michal vastas jaatavalt. „Lisaks soovib valitsus, et ühistranspordireformi tulemusena paraneb ka teenuste kvaliteet: sagedasemad väljumised, kiiremad ühendused, paremini seostatud liinivõrgud, paindlikum teenus, lihtsam piletisüsteem ning kasutajasõbralik reisiplaneerija ja sõiduplaan. „Valitsus ei toeta ettepanekut kehtestada pensionäridele ja lastele maakonnaliinidel kuukaarditasu,“ kordas peaminister.
Arupärimisele hambaravi olukorra kohta Eestis (nr 849) vastas sotsiaalminister Karmen Joller ning arupärimisele Põhjamaade-Balti vesinikutaristu riigi eriplaneeringu kohta (nr 891) vastas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Arupärimistele, mis käsitlesid pensionäride ja lastega perede majandusliku olukorra halvendamist (nr 889), regionaalsete lennuühenduste jätkusuutlikkust, piletihindade mõju ning reisijate arvu langust (nr 893), Nuudi hobitalu linnugripi juhtumit (nr 903), ning Valga-Tartu rongiühenduse sõiduplaani muudatuste mõju Lõuna-Eesti elanikele (nr 921), vastas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Arupärimise esitajate ettepanekul arvati tänasest päevakorrast välja arupärimine toidujulgeoleku ja varude tagamise kohta (nr 904), millel pidi vastama regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Helmen Kütt ja Madis Kallas.
Istung lõppes kell 19.04.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
