Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis kolmapäevasel istungil 62 poolthäälega (5 vastu) heaks valitsuse algatatud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse (52 SE). Seadusega pikendatakse toetusstreigist etteteatamise tähtaega kolmelt tööpäevalt viieni, muudetakse riikliku lepitaja ametisse valimise protsessi ning reguleeritakse riikliku lepitaja asendamine tema ajutise puudumise ajal asetäitja-nõuniku poolt.

Seaduse kohaselt pikendatakse toetusstreigist etteteatamise tähtaega kolmest tööpäevast viie tööpäevani. Riigikohtu 5. juulil 2015. aastal jõustunud otsuse kohaselt on kollektiivse töötüli lahendamise seaduses ette nähtud kolmepäevane toetusstreigist etteteatamise tähtaeg põhiseadusega vastuolus, kuivõrd nii lühike etteteatamise tähtaeg piirab ebamõistlikult ettevõtlusvabadust.

Seadusega muudetakse riikliku lepitaja valimise ja ametisse nimetamise protsessi. Tööandjate ja ametiühingute keskliidud peavad sarnaselt kehtivale korrale kokku leppima riikliku lepitaja kandidaadis. Uue nõudena nähakse ette, et kokkulepe peab olema saavutatud hiljemalt kolm kuud enne ametis oleva riikliku lepitaja ametiaja lõppemist. Juhul, kui keskliidud ei saavuta tähtaegselt kokkulepet, korraldab sotsiaalministeerium riikliku lepitaja kandidaadi leidmiseks avaliku konkursi. Kui ka avalik konkurss luhtub, esitab riikliku lepitaja kandidaadi valitsusele valdkonna eest vastutav minister. Seoses reguleerimata olukorraga, kus riiklik lepitaja ei saa ajutiselt oma tööülesandeid täita, luuakse lepitusmenetluse läbiviimiseks riikliku lepitaja asetäitja – nõuniku institutsioon. Otstarbekuse põhjusel kaotatakse paikkondliku lepitaja instituut.

Seadusesse lisatakse veel riiklikule lepitajale esitatavad nõuded, samuti riikliku lepitaja ametiaja lõppemise ning riikliku lepitaja kantseleid puudutavad sätted. Seadusega täpsustatakse ka riikliku lepitaja ameti mõistet. Riikliku lepitaja ametiaega pikendatakse kolmelt aastalt viiele aastale.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (61 SE), millega kehtestatakse alates 2016. aastast tervise taastamise toetuse ja sõidusoodustuse asemel represseeritu toetus, mille suurus on 192 eurot kalendriaastas ning mille taotlemiseks ei nõuta kuludokumentide esitamist.

Kehtiva korra kohaselt hüvitatakse represseeritule 50 protsenti tema poolt tasutud sõidupileti hinnast, kuid mitte rohkem kui 32 eurot kalendriaastas. Peale sõidusoodustuse on represseeritul ja represseerituga võrdsustatud isikul õigus tervise taastamise toetusele, mis on 160 eurot kalendriaastas ning mida makstakse välja üks kord aastas kuludokumente esitamata. Represseeritu toetust hakkavad saama ligi 11 300 inimest.

Esimesel lugemisel langes menetlusest välja kaks eelnõu:

Riigikogu teisipäevasel istungil alanud Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks eelnõu (18 SE), mis nägi ette presidendi otsevalimised.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jüri Adams, Mart Helme, Priit Toobal ja Andres Anvelt. Helme ja Toobal olid läbirääkimistel presidendi otsevalimiste poolt ning Anvelt oli selle vastu, kutsudes üles pigem tugevdama parlamentaarset demokraatiat. Adams selgitas Eesti kujunemist parlamentaarseks vabariigiks 90-ndate aastate alguses.

Hääletus: poolt 53, vastu 33 ja erapooletuid 2 Riigikogu liiget.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Immigratsiooni kohta“ eelnõu (53 OE), mis nägi ette, et valitsus esitaks kõik põgenike teemat puudutavad küsimused Riigikogule arutamiseks ning otsustamiseks.

Juhtivkomisjoni esindaja, põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti sõnul saab ka täna valitsus parlamendi mandaadi põgenike teemat puudutavates küsimustes Euroopa Liidu asjade komisjonis. „Tänane süsteem on piisav, et anda mandaat valitsusele,“ ütles Laanet.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jüri Adams, Martin Helme, Kalle Palling ja Marianne Mikko. Helme oli läbirääkimistel eelnõu poolt ning Mikko selle vastu. Adams pidas vajalikuks Riigikogu rolli üle arutada tulevikus.

Palling rõhutas, et Euroopa Liidu asjade komisjoni kuuluvad liikmed kõikidest komisjonidest ja kõikidest fraktsioonidest ning komisjoni tööd ei maksa alavääristada. „Parlament väljaspool täiskogu saali on ka parlament,“ ütles Palling.

Hääletus: poolt 49 ja vastu 17 Riigikogu liiget.

Istungi stenogramm 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside