Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 

80 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 24 muutmise seadus (152 SE), mis näeb ette võimaldada ka lasteasutuse õpetajatel nimetada oma esindaja lasteasutuse hoolekogusse. Kehtiva seaduse kohaselt kuuluvad lasteasutuse hoolekogusse lasteasutuse iga rühma vanemate esindajad ning kohaliku omavalitsuse esindaja. 

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seadus (166 SE), mis näeb ette karmistada arvutisüsteemi vastu toime pandud kuritegudega seotud karistusi. Seaduse kohaselt karistatakse arvutisüsteemi toimimise ebaseadusliku häirimise või takistamise eest andmete sisestamise, edastamise, kustutamise, rikkumise, muutmise või sulustamise teel rahalise karistuse või kolme- kuni viieaastase vangistusega (senise ühe kuni kolme aasta asemel). Samad karistusmäärad on ette nähtud ka nuhkvara, pahavara või arvutiviiruse levitamise eest. 

Välispoliitika arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena 

Välisminister Urmas Paet tõi oma ettekande algul välja Eesti välispoliitika ülimad ülesanded. Need on Eesti julgeoleku kindlustamine ja meie inimeste heaolu kasvatamine, mille saavutamisele on suunatud kõik, mida valitsus ja välisministeerium teeb. Eesti välispoliitilist tegevust läbib siduva joonena ühiste väärtuste ruumi laiendamine, kus austatakse demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid. „Üldise arvamuse kohaselt elame praegu suurte muutuste ajal. Räägime suurenevast lõhest arenenud riikide tuumiku ja mahajäänud ääremaailma vahel; Hiinast, kellest on juba saanud, ning Indiast, kellest peagi saab majandushiiglane. Teame, et aina enesekindlam Venemaa vastandab end demokraatlikule maailmale. Ees ootavad raskused energia hankimisel, maailma keskkonnaseisund halveneb üha,“ märkis Paet. Omaette väga oluline julgeolekuline ühenduskoht on NATO ja Euroopa Liidu koostöö. „Me mõtleme selle all nii koordineeritud tegevust operatsioonidel kui ka poliitilise dialoogi süvendamist. Loomulik ja vajalik oleks teha koostööd kriiside ärahoidmisel, rääkimata siis kriiside lahendamisest. Nii saaksime olemasolevaid võimalusi kõige paremini ära kasutada ja vältida inimelude ohtu sattumist missioonidel,“ rõhutas välisminister. Euroopa stabiilsuse ja julgeoleku tagamise üheks peamiseks elemendiks on jätkuvalt Euroopa tavarelvastuse piiramise leping (CFE). „Toetame NATO liitlaste jõupingutusi leping Venemaa osavõtul säilitada. Eesti on omalt poolt valmis alustama kõnelusi kohandatud lepinguga liitumiseks niipea, kui see on jõustunud ja avatud uutele liitujatele,“ ütles Paet. Kahtlemata on julgeoleku seisukohast oluline ka Venemaa roll ja areng. „Sõltumata presidendivalimiste tulemustest pean väga oluliseks aktiivse dialoogi jätkumist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel,“ rõhutas välisminister. 

Paet selgitas Eesti ülesandeid Euroopa Liidus. Üks optimismiallikaid meie jaoks oli Eesti liitumine Schengeni ruumiga täpselt kaks kuud tagasi. „Meie kohesed ülesanded Euroopa Liidus on seotud aga eelkõige reformileppe jõustamisega. Loodame, et Riigikogu kiidab leppe heaks sel varakevadel ja et lepe jõustub 1. jaanuaril 2009,“ ütles Paet. 

Välisminister tõi välja perspektiivid, mis avanevad Lissaboni lepinguga Eestile ja Euroopale. Välispoliitilisest aspektist vaadates on lepingu tähtsus eeskätt selles, et ta annab Euroopa Liidule võimaluse mängida maailmas olulisemat rolli – enesekindlama ja ühtsema välis- ja julgeolekupoliitika kaudu. „Vähetähtis ei ole ka see, et leppe jõustumisega kaotab kehtivuse argument, et Euroopa Liit ei saa institutsioonilisel pinnal edasi laieneda,“ ütles välisminister. 

Paet ütles oma ettekande lõpus:“ Nüüdisaegne välissuhtlus on tihe ja kihiline – ammu enam ei otsustata küsimusi üksnes tippkohtumistel, aina tähtsam on spetsialistide ekspertiis, kvalifitseeritud arukus. Tööst Euroopa Liidu ja NATO institutsioonides on saanud meie selge prioriteet ja argipäev. Välissuhtluses ei osale mitte välisministeerium üksi, vaid kõik meie ministeeriumid ja asjatundjad. Meie välissuhtlus ja välispoliitika saab olla edukas vaid heas ja üksmeelses koostöös.“

Väliskomisjoni esimees Sven Mikser tutvustas Riigikogu mitmetahulist välissuhtlust. Seda teostavad väliskomisjon, aga ka teised komisjonid, Riigikogu esimees ja juhatus, fraktsioonid, Riigikogu poolt moodustatud välisdelegatsioonid ja parlamentaarsed sõprusrühmad, mille loomisel Riigikogu see koosseis on olnud enneolematult aktiivne. „Tunnustust väärib, et üha rohkem saadikuid suudab kaasa rääkida sellistel teemadel, nagu arengukoostöö ja inimõiguste kaitsmine, mille tähendus ei piirdu meie vahetu lähiümbrusega,“ märkis Mikser. Väliskomisjoni esimees ütles, et energiajulgeolek on tõusnud mitte üksnes Eesti, vaid kogu maailma julgeolekupoliitika võtmeküsimuseks. Energiajulgeolekuga on seotud keskkonnakaitse. Läänemere põhja kavandatavast gaasitrassi võimalik keskkonnaohtlikkus oli lõppenud aasta üheks enimvaieldud teemaks kogu Eesti avalikkuses. Kuna väljaspool Eesti majandusvööndit võib gaasijuhe siiski teoks saada, peame sellel Läänemere ülihaavatavat merekeskkonda ohtu seadval projektil silma peal hoidma ja manitsema seda tegema ka oma naaberriike. Küberjulgeoleku temaatika tungis Eesti ja maailma teadvusse mullukevadise rünnakuga Eesti riigiasutuste ja äriettevõtete veebilehekülgede vastu. „Küberkaitsest on Eesti jaoks saanud omamoodi visiitkaart ja loodetavasti aitab selle kinnistamisele ja sellele sisu andmisele kaasa ka peatselt NATO akrediteeringut ootav küberkaitse kompetentsikeskus,“ ütles Mikser. Väliskomisjoni esimees iseloomustas  suhteid naabritega Põhja- ja Baltimaades. „Tahan vaid märkida, et regulaarsed kohtumised Soome, Läti ja Leedu kolleegidega on Riigikogu väliskomisjoni liikmetele kasulik tööformaat mitte niivõrd omavaheliste suhete seadmiseks, kuivõrd ühisseisukohtade koordineerimiseks regionaalsete ja üleilmsete probleemide osas. Sama ülesannet täidab Põhja- ja Baltimaade parlamentide väliskomisjonide esimeeste kohtumiste traditsioon,“ ütles Mikser. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Marko Mihkelson, Raivo Järvi, Ester Tuiksoo, Enn Eesmaa, Valdur Lahtvee, Sven Mikser, Silver Meikar, Urmas Reinsalu ja Jüri Tamm. 

Istungi stenogramm on siin:

Riigikogu pressitalitus