Riigikogus toimus täna sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „COVID-19 vaktsineerimise korraldamine“ arutelu.

Ettekandega esinesid tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Eesti Haigekassa esindaja Maivi Parv, Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ning Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Elle-Mall Sadrak.

Tanel Kiik ütles oma ettekandes, et Eesti vaktsineeritute üldarv on jõudsalt kasvanud seitse nädalat järjest. Tänase seisuga on manustatud umbes 150 000 vaktsiinidoosi ning enam kui 100 000 inimest on saanud vähemalt ühe vaktsineerimise ja enam kui 40 000 inimest on saanud ka teise doosiga vaktsineeritud.

Tema sõnul on positiivne, et juba mõnda aega on iganädalased vaktsineeritute hulgad kordades kõrgemad kui positiivselt nakatunud inimesed. „See tähendab, et läbi vaktsineerimise saab üha rohkem ja rohkem inimesi kaitse võrreldes läbi põdemisega, mis on kindlasti tervisevaates oluliselt parem viis antikehade saavutamiseks ja oluliselt ohutum viis inimese tervisele,“ ütles minister.

Kiik sõnas, et 11. märtsil on oodata müügiluba Janssen Pharmaceuticale ning müügiloa taotlused on sees veel mitmel tootjal. Minister lisas, et Pfizer/BioNTech, Moderna ja AstraZeneca tagavad Eestile laias laastus 2,5 miljonit vaktsiinidoosi ehk igal juhul juba piisava hõlmatuse, et kogu täisealine elanikkond ära vaktsineerida. Minister ütles, et praegune vaktsiinidefitsiit asendub hiljemalt suve jooksul vaktsiinide piisava hulgaga, et tagada kõigile elanikele vaktsineerimise võimalus. Märtsikuus tuleb ministri sõnul Eestisse oluliselt rohkem vaktsiine, kui tuli kogu talve peale kokku.

Minister Kiik märkis, et tema seisukoha järgi on mistahes vaktsiin Eesti turule oodatud, kui ta saab Euroopa Liidu müügiloa. Tema sõnul on kõige olulisem olnud kasutada defitsiidi tingimustes vaktsiine võimalikult sihipäraselt ehk alustada tervishoiuvaldkonnast, alustada hoolekandeasutustest, töötajatest-elanikest. „Mul on väga hea meel, et tervishoiuvaldkonnas on suurusjärgus 70% inimesi seda võimalust kasutanud,“ ütles Kiik. Hoolekandes on vaktsineeritud tema sõnul umbes 85% kliente, haridusvaldkonna nimekirjast on huvi avaldanud inimestest vaktsineeritud üle 80%, päästjate ja politseinike seas on üles antud nimekirjast vaktsineerituid üle 90%.

Mari-Anne Härma tutvustas oma ettekandes Terviseameti rolli vaktsineerimises. Terviseametile on tema sõnul jäänud vaktsineerimise korraldamises tehniline pool:  vaktsiinide tellimine, tellimuste vormistamine ja laojääk ning logistika korraldamine.

Tellimuste esitamise põhimõte on tema sõnul see, et kõik tellimused tuleb esitada kolm tööpäeva ette ja kogus peab vastama Haigekassa poolt teenuseosutajatele ette antud limiidile. Härma ütles, et on olnud juhtumeid, mil on tellitud teatud kogus vaktsiine, kuid enne tellimuse kinnitamist on patsiendid juba vaktsineerimisele kutsutud. Sel juhul püütakse vahe katta suuremaid tellimusi esitanud haiglatelt vaktsiini laenates.

Härma peatus ka vaktsiinide efektiivsusel. Tema sõnul on Terviseametisse laekunud andmete kohaselt kõikide vaktsiinide puhul tegemist väga efektiivsete vaktsiinidega. „Meil on kõigest seitse haigestunud inimest, kes on saanud nakkuse peale kuuri lõppu. Neid inimesi, kes on peale esimese doosi vaktsineerimist nakatunud või tähendab, kes on peale vaktsineerimist nakkuse saanud, on kokku 311. Neid, kes on nakkuse saanud peale teist doosi, aga mitte kuuri lõppu, neid on 38,“ rääkis Härma. Protsentuaalselt on see tema sõnul väga väike hulk ja annab teadmise, et kõik vaktsiinid on väga tõhusad just nimelt raske haigestumise vältimiseks ja ka nakatumise vältimiseks.

Maivi Parv sõnas ettekandes, et vaktsineerimist teevad praegu ligikaudu 500 tervishoiuteenuse osutajat – need on haiglad, perearstid, aga ka näiteks haiglavõrgu arengukava haiglate välised eriarstiabi ja õendusteenuse osutajad. Vaktsineerivad ka Kaitseväe ja vangla meditsiiniteenistused.

Tema sõnul on näiteks politsei ja päästetöötajate vaktsineerimine korraldatud Qvalitase arstikeskuse kaasabil. „Üldhariduskoolide töötajate vaktsineerimise korraldamiseks kogusime me Haridus- ja Teadusministeeriumi abiga andmed kõikide vaktsiini soovijate kohta. Haigekassani jõudnud nimekirjad me edastasime siis haridusasutusele lähima vaktsineerimiskeskusele. Vaktsineerimine ise toimus peamiselt selle haridusasutuse asukohajärgses kas haiglavõrgu arengukava haiglas või siis ka haigekassa nimetatud perearstikeskuses,“ rääkis Parv.

Praegu on Parve sõnul käimas lasteaia ja lastehoiuasutuste töötajate vaktsineerimine ja sel nädalal alustatakse ka teiste sotsiaalvaldkonna eesliinitöötajate vaktsineerimisega, kus vaktsineerimisele suunatakse näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, koduhooldustöötajad, omastehooldajad.

Parv rääkis sellestki, et vaktsineerimise protsessi ladusamaks ja vaktsineerijale vähem töömahukaks tegemiseks plaanitakse automatiseerida vaktsineerimisele registreerimine ja seda tehakse läbi üleriigilise digiregistratuuri.

Elle-Mall Sadrak rääkis, et COVID-19 vastu on vaktsineeritud 81 protsenti perearstidest. Sadrak tõdes, et vaktsiini on väga vähe ja selgitas, et haigekassa teeb reedeti perearstidele pakkumise selle kohta, kui palju vaktsiini saab tellida ülejärgmiseks nädalaks oma riskigrupi patsientide jaoks. Siiamaani on see pakkumine tema sõnul olnud olnud 30-36 doosi ühe nimistu kohta iga 3–5 nädala tagant.

Sadrak lisas, et patsiente hakatakse vaktsineerimisele kutsuma alles siis, kui on selge, mis päeval millises koguses vaktsiini reaalselt tuleb. Ta kinnitas, et perearstid oleksid suutelised vaktsineerima iga päev ning seda mõistlikus mahus tööaja sees, nii et see ei sega igapäevatööd.

Sadraki sõnul on vaja nii paremat kommunikatsiooni elanikkonnale vaktsineerimise vajalikkuse osas kui ka paremat kommunikatsiooni elanikkonnale vaktsineerimise korralduse osas. „On väga vaja, et perearstid saaksid uue info õigeaegselt ja usaldusväärsest allikast,“ ütles ta.

Sadrak esitas ka rea ettepanekuid olukorra parandamiseks, näiteks võiks tema sõnul  suurendada vaktsiinitarneid ja teha kokkuleppeid teiste riikidega, et võimalusel neilt vaktsiini osta. Samuti võiks kaotada AstraZeneca vaktsiini vanuselise ülempiiri ja pikendada kahe doosi vahelist aega.

Ettekande lõpus rõhutas Sadrak, et perearstide kõige suurem mure on see, et tellimiskeskkond ja kinnitused tuleb teha usaldusväärseks ning lõpetada ära üllatused koguste osas – et perearstid saaksid seda, mida tellisid.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Siret Kotka (K), Priit Sibul (I), Martin Helme (EKRE), Hele Everaus (RE) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse

Riigikogu võttis vastu rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse (297 SE). Seadusega antakse energia aktsiisivabastuse luba taotlevatele ja luba omavatele ettevõtjatele paindlikkus valida aktsiisisoodustusele kvalifitseerumise hindamisperioodi pikkust. Kui kehtiv seadus annab võimaluse hinnata elektrointensiivsust ja gaasitarbimise intensiivsust viimase lõppenud majandusaasta andmete alusel, siis eelnõuga saab ettevõtja vabalt valida hindamisperioodi pikkuseks lõppenud üks kuni neli järjestikkust majandusaastat.

Suurem paindlikkus annab võimaluse pandeemiast tulenevaid või muudel põhjustel ajutisi majandusraskusi kogevatele ettevõtjatele täita suurema tõenäosusega aktsiisisoodustuse lävendkriteeriumid ning seeläbi vältida raskemal perioodil võimalikku aktsiisivahe tasumise kohustust.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 85 Riigikogu liiget.

Istungiaja lõppemise tõttu lükkus homsele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE) esimene lugemine.

Istungi stenogramm.

Istungi fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]