Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil andis peaminister Taavi Rõivas ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas, seejärel käsitleti Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ettepanekul sama teemat olulise tähtsusega riikliku küsimusena.

Rõivase sõnul ei saa leppida trendiga, kus viimastel aastatel on investeeringud teadus- ja arendustegevusse vähenenud ennekõike erasektori teadus- ja arendustegevuste investeeringute arvel.

„Riigi roll on aidata kaasa projektide rahastamisele, mida ettevõtjad turutõrgete tõttu ei saa üksi teha,“ ütles Rõivas. „Samas, riik ei saa olla ainuke ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse rahastaja. Ettevõtjate panus aitab tagada nende investeeringute efektiivsuse ja parema seotuse majanduse reaalsete vajadustega.“

Peaministri sõnul ei saa riik teha ettevõtjate eest arendustegevusi ega ületähtsustada avaliku sektori eraldatud raha tähtsust arendustegevusteks. Tema sõnul on riigi kohustuseks on luua raamtingimused, mis võimaldavad ettevõtetel arendada ning tekitada erasektori motivatsiooni teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks.

Rõivas märkis, et Eesti riigi antud toetused ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute rahastamiseks on Euroopa Liidu keskmisest näitajast palju kõrgemad.

Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse kogutoodangusse oli mullu 1,44 protsenti. See on vähenemine võrreldes 2013. aastaga, mil teadus- ja arendustegevuste kulutused ulatusid 1,71-protsendini SKT-st. Samuti on see madalam Euroopa Liidu keskmisest kahest protsendist.

Rõivas tõi oma ettekandes välja, et ka välistudengite ja -õppejõudude arvu kasvu. Ta rääkis, et välistudengite rakendamine Eesti tööjõuturul aitaks leevendada kvalifitseeritud töötajate nappust ning et selleks on vaja lihtsustada bürokraatlikke takistusi. Valitsusjuht märkis ka, et ebatolerantsus, sallimatus ja viha erineva taustaga inimeste suhtes pärsib Eesti teaduse, majanduse ja kogu ühiskonna arengut. Samuti on tema sõnul teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise oluliseks komponendiks Eesti üliõpilaste õppimise soodustamine välismaal.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Andres Ammas, Kalle Muuli, Aadu Must, Mihkel Raud, Maris Lauri ja Jaak Madison.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ettepanekul jätkus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu Eesti teadus- ja arendustegevusest. Ettekanded tegid kultuurikomisjoni ja Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru, Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets ja Tallinna Ülikooli professor Marek Tamm.

Aru ütles, et teadus on tänapäeva ühiskonna edenemise, sh majanduse konkurentsivõime arengumootor. Eesti seisab tema sõnul mitmes mõttes oma teadus- ja arendustegevusega ning innovatsiooniga ristteel.

Aru sõnul peab riik julgema võtta riske, peaks vähendama teadusesse praegu julgelt sisse trüginud bürokraatiat, usaldama rohkem teadlast ning kindlasti ütlema seda, et teadusasutused peaksid mõtlema suurelt ning hoidma ja püüdma teha ainult parimat teadust. Riigi esimene ülesanne on tema sõnul tuua koju need oma eestlased, kes on laias maailmas suurepärase hariduse saanud ja panna nad Eestis tööle.

Niinemets tõi oma ettekandes välja noorte teadlaste käekäigu – kuidas nemad teadusesse saavad ja kuidas nad seal püsivad ja kuidas nad edenevad. Tema sõnul on tähtis see, et noored saaksid ühel hetkel iseseisvaks, aga paraku on riiklik finantseerimine täiesti kinni jooksnud.

Niinemetsa sõnul motiveerib tippteaduse olemasolek noori teadusesse tulema.

„Selleks, et üldse ükskõik missugune innovatsioon saaks tekkida, selleks on vaja, et teadus oleks tipptasemel. Ei ole vaja keskpärast teadust,“ ütles Niinemets.

Tamm otsis vastust küsimusele, milleks meile oma riik? Tema sõnul annab osalise vastuse sellele küsimusele Eesti põhiseadus ja teised vastused saavad alguse Jakob Hurda öeldust, et peame saama vaimult suureks. Suurelt mõtlemine eeldab Tamme sõnul aga suuri teadmisi, teadmistepõhist ühiskonda ja tugevat teadust.

Tamme sõnul võivad Eesti teaduse paremad päevad olla selja taga. Langus võib olla sama kiire kui senine tõus, mille põhjus peitub teaduse rahastamises.

Läbirääkimistel võttis fraktsioonide esindajana sõna Laine Randjärv.

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu ühe seaduse. 74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (71 SE), mille peamine eesmärk on jõustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta. Lisaks lahendab see praktilised kitsaskohad, mis on tekkinud nii teabevaldajatel kui ka järelevalve teostajatel avaliku teabe seaduse nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel.

Tööaja lõppemise tõttu jätkub Riigikogu tänaseks kavandatud päevakorra menetlus kolmapäevasel istungil.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201512151000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside