Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu alustas leinapäeva puhul oma istungit leinaseisakuga. Riigikogus oli täna veel oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelu, mille teemaks oli riigieelarve kontrolli erikomisjoni raport "Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis". Raport käsitleb parlamendi rolli eelarvepoliitika kujundamisel ja sellega seonduvaid probleeme.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin tõi välja raporti eesmärgi ja et selle saavutamiseks intervjueeriti perioodil 2015. aasta detsembrist kuni 2016. aasta märtsini Riigikogu liikmeid nii koalitsioonist kui ka opositsioonist.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige ja raporti autor Kristjan Kõljalg tutvustas intervjuude tulemusi ning tehtud ettepanekuid.

„Meie eesmärk on, et tulevikus on riigieelarve tervikuna igale Riigikogu liikmele arusaadav, tabatav ja menetletav,“ ütles ta. Kõljalg lisas, et Riigikogu roll põhiseadusliku institutsioonina oma eelarve üle otsustamisel peab suurenema.

Kõljalg ütles, et Riigikogu rolli suurendamine eelarve ja eelarvestrateegia menetlemisel eeldab ka täiendavate ressursside saamist. „Näiteks just äsja vastu võetud arenguseire muudatused, arenguseire üksuse lisandumine Riigikogu juurde loob soodsa võimaluse ka selle ressursi kasutamiseks eelarveküsimustega tegelemiseks.“

„Riigieelarve on Riigikogu enamuse poliitilise tahte kõige olulisem avaldus, mille ettevalmistamine on delegeeritud Vabariigi Valitsusele ja mille kokkupanemise eest vastutavad rahandusminister ja Rahandusministeerium. Arvan, et raport veidi isegi alahindab Riigikogu rolli riigieelarve kujunemisel. Erinevatel põhjustel peame me eelarvet koostades kogu aeg mõtlema Riigikogule. Valitsus lihtsalt ei saa Riigikokku tuua eelarvet, mis läheb vastuollu Riigikogu enamuse poliitilise tahtega, sest siis seda eelarvet vastu ei võeta,“ ütles rahandusminister Sven Sester.

Sesteri sõnul on Rahandusministeerium alati avatud ettepanekutele ja aruteludele eelarveprotsessi parandamiseks. „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm näeb ette riigieelarve seaduse uuendamise. Riigieelarve seaduse eelnõuga soovime me Riigikokku jõuda juba lähima aasta jooksul. Valitsus soovib kavandatavate muudatustega riigieelarve tegemise protsessis teha eelarve arusaadavamaks ja paindlikumaks,“ ütles ta.

Minister lisas, et eelarve planeerimine peaks olema tihedamalt seotud valdkondlike tegevuskavadega ja võimaldama ühiskonna vajadustele paremini vastu tulla.

„Riigieelarve kontrolli erikomisjoni initsiatiiv raporti koostamiseks on rahanduskomisjoni poolt igal juhul tervitatav ja see annab ka meile kõrvaltvaate oma töövaldkonna võimalike kitsaskohtade kohta,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.

„Riigieelarve aluseks on Riigikogu poolt vastu võetud seadused. Ligi kolmveerand eelarve kuludest on teadupärast fikseeritud ja nende muutmine omakorda eeldab seaduste põhimõttelist muutmist. Riigieelarve koostamises, menetlemises ning aruandluses on läbi aastate toimunud väga palju läbipaistvust ja tõhusust suurendavaid muudatusi. Aga ka mina usun, et saab paremini, saab läbipaistvamalt, mõistetavamalt, arusaadavamalt. Ühtepidi tehakse eelarvet küll Riigikogu liikmete poolt, aga teiselt poolt tehakse inimeste jaoks,“ sõnas ta.

Holsmer andis ka ülevaate komisjoni raportis tehtud ettepanekutest. „Komisjoni raportis tehtud ettepanekud puudutavad Riigikogu, Rahandusministeeriumi, Riigikogu fraktsioonide, rahanduskomisjoni, aga ka teiste komisjonide ning Riigikogu liikmete rolli, pädevust ja vastutust eelarve menetlemisel.“

„Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Tarmo Tamm ja Andres Ammas.

Riigikogu võttis vastu avalduse:

Riigikogu mälestas tänase istungi alguses juuniküüditamise ohvreid leinaseisakuga ja võttis vastu avalduse, milles on öeldud, et Riigikogu mälestab neid inimesi, kes 75 aastat tagasi vägivaldselt küüditati ning kellest paljud kaotasid oma pered ja elu.

Riigikogu avalduses on öeldud: „Täna möödub 75 aastat traagilisest päevast, 14. juunist 1941, kui tuhandeid Eesti inimesi tabas kommunistliku Nõukogude võimu verine vägivallaaktsioon. Sellel traagilisel kuupäeval vahistasid okupatsioonivõimu relvastatud esindajad öö pimeduses ja varahommikul rohkem kui 10 000 Eesti elanikku.“

Avalduses märgitakse, et ka 75 aastat hiljem on meil kohustus meeles pidada seda kuupäeva ning vägivalla ohvriks langenute traagilist saatust ja elamata jäänud elu. „Meie moraalne kohustus on totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamine ja toimunu kohta teadmise edasikandmine tulevastele põlvedele,“ seisab avalduses.

Mälestamaks juuniküüditamise ohvreid võttis Riigikogu vastu Riigikogu avalduse „75 aastat juuniküüditamisest“ (255 AE), mille esitasid Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni eestvõttel kõik Riigikogu fraktsioonid ja 27 Riigikogu liiget. Avalduse poolt hääletas 83 Riigikogu liiget.

„Meie moraalne kohus on mälestada inimesi, kes kaotasid küüditamise läbi elu, pere, tervise, vabaduse või kodu. See ei too ohvreid tagasi, kuid mälestamise kaudu õnnestub meil ehk ära hoida selliseid ränki inimsusvastaseid kuritegusid tulevikus,“ ütles avalduse ettekandja Mart Nutt.

Põhiseaduskomisjoni poolt ettekande teinud Kalle Laanet andis ülevaate komisjoni aruteludest.

Läbirääkimistel fraktsioonide nimel sõna võtnud Aadu Must, Kalev Kotkas, Andres Herkel, Martin Helme ja Priit Sibul toetasid avalduse vastuvõtmist.

Riigikogu võttis vastu seaduse:

Majanduskomisjoni algatatud arenguseire seadus (239 SE) näeb ette luua arenguseire läbiviimiseks Riigikogu Kantselei juurde Arenguseire Keskus.

Arenguseire seaduse alusel luuakse arenguseire läbiviimiseks Arenguseire Keskus Riigikogu kantselei juurde. Keskuse ülesandeks on koostada ühiskonna pikaajaliste arengute analüüse, arengustsenaariume ning jälgida nende elluviimist.

Seaduse eesmärk on tagada, et Eesti pikaajaliste arengute mõistmiseks, võimalike ohtude ja võimaluste tuvastamiseks ning tegevusvariantide hindamiseks viiakse läbi vajalikke analüüse, uuringuid ja muid tegevusi teaduslikult põhjendatud ja kvaliteetsel tasemel.

Arenguseire seadus käsitleb ka Eesti Arengufondi (EAF) investeerimistegevuse ümberkorraldamist. Seadus sisaldab vajalikke muudatusi Eesti Arengufondi seaduses ning ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses. EAFi tegevus lõpetatakse ja EAFi seadus tunnistatakse lõplikult kehtetuks 2017. aasta 1. juulil.

Seaduse oluline mõju seisneb veel selles, et riigi investeerimistegevus riskikapitali valdkonnas viiakse täielikult täitevvõimu alla. Arengufondi tütarettevõte AS SmartCap antakse koos õiguste, kohustustega ja Arengufondi investeerimiskapitaliga üle sihtasutusele KredEx.

Arenguseire seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Eesti Arengufondi seaduse investeeringute osa kehtetuks tunnistamine jõustub 2017. aasta 1. juulil.

Läbirääkimistel sõna võtnud Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Korb ütles, et Keskerakonna fraktsioon ei saa seda eelnõu toetada. Reformierakonna fraktsiooni liige Maris Lauri kutsus üles selle eelnõu poolt hääletama. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Ken-Marti Vaher tõi välja, et IRL fraktsioon toetab arenguseire keskuse loomist ja selle seaduse vastuvõtmist. Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru ütles fraktsiooni nimel, et toetavad arenguseire keskuse loomist.

Seadus vajas vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 56, vastu oli 28 Riigikogu liiget. Erapooletuid ei olnud.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Majanduskomisjoni algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (247 SE) täiendatakse toote nõuetele vastavuse seadust kohustusliku akrediteerimise eest võetavate tasude regulatsiooniga. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada õiguslik puudus seoses kohustusliku akrediteerimise eest võetava tasuga.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (243 SE) täpsustatakse põhjaveekogumitega seotud teabe esitamist veemajanduskavades. Eelnõuga võetakse üle EL põhjaveedirektiivi muudatused. Eelnõu järgi tuleb veemajanduskavas hakata esitama infot iga saasteainesisalduse ületamise kohta. Tänu täpsustatud andmetele saab võrrelda liikmesriikide põhjaveekogumite seisundit, ühtlustada saasteainesisalduse hindamise metoodikaid ning planeerida täpsemaid tegevusi põhjavee kaitsmiseks. Veemajanduskavasid vaatab riik üle iga kuue aasta tagant.

Riigikogu lükkas tagasi eelnõu:

Riigikogus jätkus Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses sotsiaalmaksu miinimumi kaotamisega” eelnõu (227 OE) esimene lugemine. Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja regulatsioon, mis võimaldab kaotada sotsiaalmaksu kohustusliku miinimummäära ja võtta kasutusele tunnipõhine palgaarvestus.

Läbirääkimistel võttis sõna Vabaerakonna fraktsiooni liige Andres Ammas.

Eelnõu poolt hääletas 35, vastu 2 Riigikogu liiget ja erapooletuid oli 3. Kuna eelnõu vajas Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201606141000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside