Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe andis tänasel istungil Riigikogule ülevaate kohtukorraldusest ja õigusemõistmisest, keskendudes oma ettekandes riigireformist tulenevatele muutustele kohtusüsteemis.

„Sarnaselt meie riikluse muude valdkondadega tuleb ka kohtusüsteemil uute oludega paratamatult kohaneda end vajalikus ulatuses ümber korraldades,“ ütles Pikamäe.

Pikamäe sõnul kindlustavad meie kohtud Eesti toimimise õigusriigina ning kohtute kaudu toimiv õigusemõistmine on kõrgtasemel. „Meil on parim õigusemõistmise süsteem, mida selleks eraldatud eelarvevahenditega on võimalik saavutada. Eelöeldut silmas pidades ei ole ma seda meelt, et kohtusüsteem vajab riigivalitsemise reformi raames radikaalset ümberkorraldamist,“ ütles Pikamäe ning lisas, et õigusemõistmine on juba olemuselt heas mõttes konservatiivne ning mistahes muudatused selles vallas peavad olema igakülgselt põhjalikult läbi kaalutud.

Pikamäe selgitas, et kohtute ja kohtumajade asukohtade määramisel peab tähelepanu pöörama ka Eesti elanikkonna vähenemisele ja ümberpaiknemisele. „Õigus saada kohtulikku kaitset on põhiseaduse § 15 kohaselt üks kõige fundamentaalsemaid põhiõigusi. Kohtuvõrgu selline kujundamine, mis loob ebamõistlikke takistusi kohtusse pöördumiseks, kujutab endast kindlasti nii selle põhiõiguse kui ka teiste kohtulikku arutamist puudutavate põhiõiguste olulist riivet,“ märkis Pikamäe. „Mida suurem on mingist eluvaldkonnast võrsuvate kohtuvaidluste hulk, seda kergemini peab ka vahemaade mõttes olema kättesaadav kohtusüsteem.“

Pikamäe hinnangul on hädavajalik, et avalike teenistujate arvu vähendamisele kohtusüsteemis eelneks selle sfääri täidetavate ülesannete mahu kriitiline ülevaatamine. „Tuleb otsustada, millised on need küsimused, mis kindlasti peavad jääma kohtute pädevusse. Kuna kohtusse pöördujate arv ei ole väljastpoolt kontrollitav, siis saab kohtusüsteemi töökoormust vähendada üksnes praegu kohtutele pandud kohustuste revisjoni tagajärjel,“ ütles Pikamäe. Ta selgitas, et revisjon võib hõlmata näiteks uute, kohtulikule arutamisele alternatiivsete menetluste loomist juba olemasolevate kõrvale, edasikaebevõimaluste otsustavat ümberhindamist või senise eri kohtuastmete vahelise kohtuasjade liikumise korra muutmist. Samuti võib Pikamäe sõnul kaaluda ülesannete kompleksi üleandmist väljaspoole kohtusüsteemi küsimustes, mis ei ole vahetult seotud õigusemõistmisega.

Läbirääkimistel Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Kalle Laaneti hinnangul ei saa edasise kohtusüsteemi tõhustamisega liiale minna, sest kannatada ei tohi saada isiku õigus saada kohtulikku kaitset. „Samas, kui demograafiline olukord on muutunud, peab ka kohtuvõrk sellega kaasas käima. Selle teadasaamiseks tuleb teha vastav analüüs ning selle pinnalt järeldused, vajadusel ümberkorraldused,“ ütles Laanet.

Laanet nõustus Riigikohtu esimehega selles, et kaaluda tuleks nende kohtu ülesannete üleandmist täitevvõimule, mis ei ole vahetult seotud õigusemõistmisega. Ta tõi näidetena kohtulahendite täitmisele pööramise kriminaalasjades ning registriosakonnad. Laaneti sõnul tuleks üle vaadata ka edasikaebeõiguse piirid.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Andres Anvelt rõhutas, et ümberkorralduste piirid kohtusüsteemis peavad olema tõsiselt läbi analüüsitud ja kaalutud. Anvelti sõnul teeb teda ettevaatlikuks see suund, et kohtunikke arvestatakse kui meie riigihalduse teenistujaid. „See ei tohiks kindlasti niimoodi olla. Me peame mõistma seda, et iga kohtunik tõesti juba põhiseaduslikult kannab endas riigivõimu haru täiust,“ ütles Anvelt.

Anvelt nõustus Riigikohtu esimehe mõttega sellest, et toimiv ja korrektne kohtusüsteem on mitte ainult õigusriigi hea omadus, vaid ka majanduslikult väga oluline arengufaktor. Tema sõnul on kohtusüsteemi kaudu võimalik ära hoida musta raha investeeringuid.

Anvelt pidas tähtsaks ka kohtunike rolli väljapoole kohtusaali. Tema hinnangul kohtunikud peaksid selgitama keerulist õiguskeelt inimestele arusaadavas käibekeeles.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse:

Riigikogu kiitis heaks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse, millega lükatakse edasi kutsesüsteemile üleminekut kuni tuleva aasta 31. detsembrini projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ning omanikujärelevalve tegevusalal. Arhitektuurse projekteerimise tegevusalal tehti erand, millega pikendati kutsetunnistusega pädevuse tõendamisele üleminekut kuni tänavu 31. detsembrini.

Majanduskomisjoni algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse (238 SE) poolt hääletas 52, vastu 27 ja erapooletuid 3 Riigikogu liiget.

Kehtiva ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse kohaselt ei saa ilma kehtiva kutseta pädevust tõendada alates tänavu 1. juulist projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise tegevusalal. Majanduskomisjon algatas seaduse muutmise, kuna üleminekuperioodi pikkus ei ole olnud piisav. Täna ligi 75 protsenti ehitusvaldkonna ettevõtetest ja pädevatest isikutest, keda üleminek puudutab, ei omaks õigust 1. juulist oma tegevust jätkata.

Läbirääkimistel Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihhail Korbi sõnul Keskerakonna fraktsioon ei toeta eelnõu, kuna ei ole argumente üleminekuperioodi pikendamiseks.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Majanduskomisjoni algatatud arenguseire seaduse eelnõu (239 SE) näeb ette luua arenguseire läbiviimiseks Riigikogu Kantselei juurde Arenguseire Keskus. Keskus hakkab koostama ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsi ja arengustsenaariumeid, eristades ühiskonnale avanevaid võimalusi ja ohte. Samuti hakkab keskus jälgima arengustsenaariumite elluviimist.

Eelnõu eesmärk on tagada Eesti pikaajaliste arengute mõistmiseks, võimalike ohtude ja võimaluste tuvastamiseks ning tegevusvariantide hindamiseks vajalike analüüside, uuringute ja muude tegevuste läbiviimine teaduslikult põhjendatud ja kvaliteetsel tasemel.

Eelnõu käsitleb ka Eesti Arengufondi (EAF) investeerimistegevuse ümberkorraldamist. Tulenevalt sellest sisaldab eelnõu vajalikke muudatusi Eesti Arengufondi seaduses ning ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses (ETS). Täpsemalt, EAFi tegevus lõpetatakse ja EAFi seadus tunnistatakse lõplikult kehtetuks 2017. aasta 1. juulil. Eelnõu oluline mõju seisneb selles, et riigi investeerimistegevus riskikapitali valdkonnas viiakse täielikult täitevvõimu alla. Arengufondi tütarettevõte AS SmartCap antakse koos õiguste, kohustustega ja Arengufondi investeerimiskapitaliga üle sihtasutusele KredEx.

Eelnõule tehtud muudatusettepanekud puudutasid peamiselt Arengufondi sulgemise täpsustamist ja investeerimistegevuse üleviimist sihtasutusse KredEx.

Majanduskomisjoni liikme Maris Lauri sõnul lisati eelnõusse regulatsioon arengufondile riigieelarvest seiretegevuseks eraldatud kasutamata vahendite ümberjagamise kohta. „Selle kohaselt saab teisel poolaastal arenguseire keskus 200 000 eurot ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nutika spetsialiseerumise seire finantseerimiseks 50 000 eurot,“ ütles Lauri.

Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar, Krista Aru, Ken-Marti Vaher, Maris Lauri ja Jaanus Marrandi.

Erki Savisaar ei toetanud Arenguseire Keskuse loomist Riigikogu kantselei juurde ja tegi Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Krista Aru toetas Arenguseire Keskuse loomist Riigikogu juurde. Aru hinnangul peab tegema radikaalsemaid muudatusi ja võtma julguse asju ümber korraldada.

Ken-Marti Vaher ütles, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon toetab eelnõu teise lugemise lõpetamist ning eelnõu vastuvõtmist enne jaanipäeva.

Maris Lauri sõnul ei suutnud Arengufond teha seire osas seda, mida talt oodati. Lauri kutsus üles tegema koostööd ja looma Arenguseire Keskus Riigikogu juurde.

Jaanus Marrandi sõnul on täna Riigikogul mõistlik edasi minna arengufondi selle osaga, mis puudutab arenguseiret. „Me peame endale tuhka pähe raputama, et Riigikogu majanduskomisjon ja Riigikogu tervikuna ei ole arengufondile püstitanud väga selgeid eesmärke, ei ole nõudnud nende täitmist. Kui ei ole püstitatud, ei saa ka täitmist nõuda. See on meie enda töö puudujääk olnud,“ ütles Marrandi.

Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud toetust, kuna selle poolt hääletas 18 ja vastu 51 Riigikogu liiget, erapooletuid oli üks.

Riigikogu lükkas tagasi ühe eelnõu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (214 SE) soovitakse kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir, et soodustada oluliselt kõrgepalgaliste tippspetsialistide Eestisse jäämist ja siia tulemist, samuti uute kõrgemapalgaliste ja teadmistel baseeruvate töökohtade loomist. Tippspetsialistidele soodsa maksukeskkonna loomisega soovitakse tekitada riikidevahelises konkurentsis motivatsioon kõrgepalgaliste töökohtade Eestisse toomiseks või siia jäämiseks.

Eelnõu tutvustanud Andres Ammase sõnul muudab eelnõu oluliselt tootlike töökohtade maksukoormust. Tema sõnul soovitakse sellega anda ettevõtetele ja investoritele selge signaal, et Eestis hinnatakse edasiviivat ning läbimõeldud majandustegevust.

Rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri sõnul rahanduskomisjon eelnõu ei toeta, selle tagasilükkamise poolt oli kuus ja vastu neli rahanduskomisjoni liiget. „Eesmärki soodustada kõrgepalgaliste töökohtade tekkimist Eestis rahanduskomisjon ja valitsus ei vaidlusta. Küsimus on, kuidas seda kõige targemal ja mõistlikumal viisil teha,“ ütles Holsmer.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Andres Herkeli sõnul on vaja teha samme, et tulla ettevõtjatele vastu ning panna sotsiaalmaksule lagi.

Hääletustulemus: poolt 36, vastu 8 ja erapooletuid 2 Riigikogu liiget. Seega eelnõu langeb menetlusest välja.

Riigikogul jäi pooleli ühe eelnõu menetlus tööaja lõppemise tõttu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses sotsiaalmaksu miinimumi kaotamisega” eelnõuga (227 OE) tehakse valitsusele ettepanek töötada välja regulatsioon, mis võimaldab kaotada sotsiaalmaksu kohustusliku miinimummäära ja võtta kasutusele tunnipõhine palgaarvestus.

Eelnõu menetlust jätkatakse järgmisel töönädalal.

Istungi stenogramm 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside