Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tänasel Riigikogu istungil tegi Eesti Panga president Ardo Hansson ettekande Eesti Panga 2016. aasta aastaaruandest. Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler andis ülevaate Finantsinspektsiooni 2016. aasta aastaaruandest.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul tuleb Eesti majanduse puhul eristada eelmise aasta puhul aastat tervikuna ja aasta viimast kvartalit. „Majanduskasv oli esialgsetel andmetel ainult 1,6% aastas, harjumatult madal,“ ütles ta. Hanssoni sõnul oli siinkohal põhjuste osas rohkem tegu üksikute harude ja välisturgudega, kui probleemidega majanduse struktuuris. Hansson ütles, et aasta teisel poolel majanduskasv kiirenes. „Neljandas kvartalis nägime juba, et see kasv oli küllaltki tempokas, 2,7% aastas, ja see kasv oli järjest laiapõhjalisem,“ lisas Hansson.

Hansson tõi välja, et pikalt oli vastuoluline seis, kus ühest küljest majanduskasvunäitajad olid suhteliselt nõrgad, teisest küljest tööturunäitajad olid kõik ülitugevad. „Kui me vaatasime hõivet, palgakasvu, tööpuuduse määra, vakantside määra, siis kõik viitasid sellele, et meie tööturg on pigem nagu ülekuumenenud,“ sõnas Hansson.

„Kui valitsus hakkab puudujäägi kaudu täiendavalt majandust ergutama, siis kuumeneb tööturg veelgi rohkem, me teeme ettevõtete olukorra töötajate leidmisel veelgi raskemaks ning kokkuvõttes võime kahjustada Eesti pikaajalist majanduskasvu,“ märkis Hansson.

Hansson tõi Eesti Panga eelmise aasta töös esile, et sel aastal käivitub väärtpaberi arveldusplatvorm TARGET2-Securities ja ka Eesti väärtpaberite depositoorium liitub sellega selle aasta septembris. Ta lisas, et Eesti Pank on pidevalt ringlusesse lasknud uuenenud ja turvalisemad teise seeria rahatähed. Hanssoni sõnul toimub juunis Eestis Euroopa Keskpanga nõukogu väljasõiduistung. Samuti tõi ta välja, et Eesti Pangal on oma roll Euroopa Liidu eesistumisel, kus töötatakse koos Rahandusministeeriumiga. Ta ütles, et Euroopa suunal on päris palju tegevust.

„Finantsstabiilsuse valdkonnas on meil suurim töö olnud makrofinantsjärelevalve tööriistakasti arendamine, mille kaudu me saame vähendada kinnisvaralaenubuumi tekkimise ohtu ja kindlustada, et pangad suudaksid probleemidele vastu panna,“ märkis Hansson.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler rääkis, et Eestil on tugev finantssektor, mis loob head eeldused majanduskasvuks. „Eesti oluliste finantsvahendajate puhul nõrkadest bilanssidest rääkida ei saa. Meie finantssektori näitajad, eriti just panganduses, viitavad keskmisest palju kõrgemale kvaliteedile Euroopa keskmisega võrreldes,“ sõnas Kessler.

Kessler ütles, et Finantsinspektsioon jätkab, sealhulgas koostöös Euroopa Keskpangaga, finantsstabiilsuse hoidmist, nõudes finantsvahendajatelt piisavate kapitalipuhvrite olemasolu, läbipaistvate ja toimivate likviidsuslahendite arendamist. „Lisaks hoolitseme endiselt, et meie finantsvahendajaid juhiks ausad inimesed, et sisekontrolli süsteemid toimiksid paremini ning äri kestlikkus oleks läbimõeldud ja -proovitud,“ ütles Kessler.

„Oleme lõimunud euroala panga järelevalvesüsteemi SSM-iga ja kriisilahendussüsteemi SRM-iga. Valmimas on euroala hoiusekaitsesüsteem EDIS. Arvan, et Finantsinspektsioon on Euroopa Liidu asutustega kõige laiemalt ja sügavamalt lõimunud Eesti institutsioon, kes ka väliskolleegide jaoks esindab ühelt poolt elutervet konservatiivset suhtumist finantsturul ning teisalt on avatud kontrollitud innovatsioonile ja tehnoloogilisele progressile,“ märkis Kessler.

Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Kruuse Reformierakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse:

Majanduskomisjoni algatatud raudteeseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse (398 SE) poolt hääletas 68 saadikut ja vastu oli 6 saadikut.

Raudteeseaduse muutmine on tingitud vajadusest täpsustada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivi “Ühenduse raudteesüsteemis vedurite ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta” ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, ülevõtvaid sätteid. Sätete mittekohesele ülevõtmisele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon. Olemuslikult on muudatused erilise mõjuta ega eelda senise käitumise muutmist. Ühistranspordiseaduses rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavat määrust, mis käsitleb bussisõitjate õigusi.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine” (437 OE) poolt hääletas 57 saadikut, vastu oli 11 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 5.

6. mail 2017 lõpevad kolme Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogusse kuuluva tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundja – Mart Luige, Rain Tamme ja Agu Uudelepa volitused. Pille Pruulmann-Vengerfeldti volitused kestavad kuni 2020. aasta 5. maini. Lähtudes ERRi seadusest tuleb Riigikogul nimetada nõukogusse kolm uut liiget. Otsus näeb ette nimetada ERRi nõukogusse uued ekspertidest liikmed: Paavo Nõgene, Rein Veidemann ja Agu Uudelepp.

ERRi nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Riigikogu liikmetest kuuluvad ERRi nõukogusse Krista Aru (Eesti Vabaerakonna fraktsioon), Martin Helme (Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon), Kalvi Kõva (Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon), Viktoria Ladõnskaja (Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon), Heidy Purga (Eesti Reformierakonna fraktsioon) ja Marika Tuus-Laul (Eesti Keskerakonna fraktsioon).

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Riigikogus läbis teise lugemise kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (324 SE) eesmärk on muuta paindlikumaks teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest makstava välislähetustasu määra kehtestamise regulatsioon.

Eelnõuga kaotatakse seadusest teenistujaga kaasasoleva lapse ja kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest teenistuja välislähetustasu suurendamise protsendimäärad ja nähakse ette nende kehtestamine Vabariigi Valitsuse määruse tasandil. Ka praegu kehtestatakse need protsendimäärad valitsuse määruses. Muudatus on kooskõlas üldise palgapoliitikaga, mille käigus on palkade regulatsioon viidud seadustest määruste tasandile.

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (397 SE). Seadusemuudatused on vajalikud keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) asutamiseks, mis koondab kõik erinevate keskkonnalubadega seotud taotlused, nende menetluse, juba välja antud load ühte infosüsteemi. See muudab keskkonnalubade väljastamise, loaga seotud seire ja aastaaruandluse lihtsamaks, samuti lihtsustab andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Keskkonnaloa taotlemine muutub odavamaks, kvaliteetsemaks ja kiiremaks.

Seletuskirjas märgitakse, et esimeses etapis aastatel 2015-2017 luuakse komplekslubade menetlemise funktsionaalsus ning teises etapis aastatel 2017-2019 lisatakse valdkondlikud keskkonnaload, samuti asendatakse viis erinevat infosüsteemi. Andmekogu asutab keskkonnaminister.

Uus andmekogu aitab vähendada bürokraatiat ja riigiga suhtlemise halduskoormust, seda ennekõike eeltäidetud aastaaruannete, andmete ühte kohta koondamise ja KOTKASe kaudu käiva infovahetuse kaudu.

Komisjonipoolne ettekandja keskkonnakomisjoni liige Terje Trei ütles, et komisjonile laekus Keskkonnaministeeriumi poolt 14 muudatusettepanekut ja komisjon ise otsustas korrigeerida eelnõu pealkirja. Ta tõi välja, et peamised muudatused üldosas tulenevad uute eriosade valmimisest ja rakendamisest ning samuti puudutavad enamus ettepanekuid keskkonnaloamenetlust.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (386 SE) võetakse Eesti õigusesse üle konkurentsiõiguse eraõiguslikku rakendamist käsitlev direktiiv. Sätted reguleerivad muu hulgas nõudeid, mis tekivad konkurentsi kahjustavast kokkuleppest, ettevõtjate ühenduse otsusest või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest. Eelkõige puudutab see kartellikokkuleppeid ja monopoolse seisundi kuritarvitamisi. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 27. detsember 2016.

Eelnõu kohaselt on igal vastava kahju kannatanul võimalus saada kahju täielikku hüvitamist, mis tähendab otsese varalise kahju, saamata jäänud tulu ning viiviste hüvitamist. Kehtiva õiguse kohaselt saab kannatanud kindlaks teha üksnes tõlgendamise teel ning üldjuhul saamata jäänud tulu nõuda ei saa. Eelnõuga muudetakse vastavate nõuete viivise arvutamise algust, mille kohaselt tuleb viivist tasuda kahju tekkimisest kuni kahju hüvitamiseni. Kehtiva õiguse kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas nõude hagi või maksekäsu kiirmenetluse avaldusena. Eelnõuga sätestatakse keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude aegumistähtajaks 5 aastat. Kehtiva õiguse kohaselt on nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Lisaks direktiivi ülevõtmisele antakse eelnõuga konkurentsiametile taas õigus teostada haldusjärelevalvet, mis tähendab teha ettekirjutusi kohaliku omavalitsuse üksusele, riigiasutusele või muule haldusülesandeid täitvale isikule.

Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Eesti julgeolekupoliitika alused” heakskiitmine eelnõu (395 OE).

Julgeolekupoliitika eesmärk ja põhimõtted loovad raamistiku julgeolekukeskkonna hindamiseks ning julgeoleku tagamiseks vajalike tegevussuundade määramiseks. Julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest. Eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. Põhimõtteid mõistetakse kui seisukohti, millest tuleb eesmärgi saavutamisel lähtuda ning millest tekib parima tulemuseni viiv tervik. Julgeolekupoliitikaga hõlmatava ulatus on ajas muutuv. Tuginedes avarale julgeolekukäsitusele, keskendub dokument riigi tegevuse neile valdkondadele, mille kaasabil saab luua ja kindlustada julgeolekut. Sarnaselt varasema dokumendiga on ka selle lähtekoht julgeolekupoliitika elluviimine põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes. Võrreldes varasema dokumendiga on täpsustatud põhimõtete sõnastust.

Peaminister Jüri Ratas tutvustas teisipäevasel istungil Riigikogule uuendatud Eesti julgeolekupoliitika aluseid, millele valitsus andis heakskiidu tänavu 16. veebruaril.

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso andis teisipäevasel istungil lühiülevaate riigikaitse- ja väliskomisjoni tööst julgeolekupoliitika alustega seonduvalt.

Teisipäevasel istungil võtsid läbirääkimistel osa Ants Laaneots Reformierakonna fraktsioonist, Tiit Terik Keskerakonna fraktsioonist, Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist ja Marianne Mikko Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Tänasel istungil võttis läbirääkimistel sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Ta ütles, et fraktsioon kiidab heaks teemapüstituse ja palju pole ka pretensioone dokumendi kohta. Helme märkis, et kriitiliselt peaks vaatama julgeolekupoliitika aluste elluviimise praktilisi võimalusi ja praktilist elluviimist.

Riigikogu liikmete Erki Savisaare, Viktor Vassiljevi, Raivo Põldaru, Arno Silla, Jaanus Marrandi, Aivar Koka, Einar Vallbaumi, Kalle Pallingu, Kristen Michali, Artur Talviku, Kalvi Kõva, Krista Aru, Liisa Oviiri ja Märt Sultsi algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (399 SE) kehtestatakse väikese kiirusega põhiliselt kõnniteel liikuvate vähemalt osaliselt automaatselt liikuvate sõidukite definitsioon ning taoliste sõidukite liiklemise nõuded.

Eelnõus kasutatav õiguskeeles uus termin „robotliikur“ on ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuv osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav sõiduk, mis kasutab ümbritseva keskkonna kohta teabe saamiseks andureid, kaameraid või muud seadmeid ja, saadud teavet kasutades, on suuteline liikuma osaliselt või täielikult juhi vahetu kontrollita ning mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on aidata kaasa Eesti innovaatiliste ettevõtete tegevusele. Niinimetatud viimase kilomeetri pakivedu, olgu see kaugelt tulnud pakkide kojuvedu või meile kõigile igapäevaseks harjumuseks saanud poes käimine moodustab ca 20–40 protsenti kogu pakisaatmise kulust. Tendents on sinnapoole, et selle kulu vähendamiseks võiks selles sektoris kasutada roboteid. Hinnangute kohaselt võiksid kümne aasta pärast kuni 80 protsenti sellest viimasest pakiveo etapist teostada robotid.

Riigikogu ei võtnud vastu ühte seaduse eelnõu:

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) suurendab riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendab hankemenetluse kulusid ning võtab üle kolm Euroopa Liidu direktiivi.

Eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob eelnõu eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.

Lähtuvalt huvigruppide ettepanekutest tõstetakse asjade ja teenuste puhul lihthanke piirmäära 20 000 eurolt 30 000 eurole ning langetatakse ehitustööde riigihanke piirmäära 300 000 eurolt 150 000 eurole. Muudatused on vajalikud, et tagada Eesti riigihankemaastikul mõistlik tasakaal riigihankemenetluses osalevate isikute ja asutuste haldus- ja töökoormuse ning riigihangete üldpõhimõtete, eriti võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja kontrolli teostamise vahel.

Sätestatakse sotsiaal- ja eriteenuste siseriiklikud piirmäärad. Eelnõu kohaselt viib hankija läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse juhul, kui sotsiaal- ja eriteenuste eeldatav maksumus on vähemalt 750 000 eurot, mis on direktiivis sätestatud rahvusvaheline piirmäär. Maksumusega vähemalt 60 000 eurot sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingute puhul esitab hankija eelnõu kohaselt pärast hankelepingu sõlmimist hankelepingu sõlmimise teate.

Rahvusvahelise piirmäära tõstmine direktiivis võrreldes senimaani kehtinud piirmääraga (207 000 eurot) on tingitud asjaolust, et nende teenuste eripära tõttu piiriülene huvi puudub või on vähene. Samasugust loogikat ei saa rakendada aga siseriiklikku regulatsiooni silmas pidades, kuna siseriiklikult on konkurents nendes valdkondades (eriti eriteenuste puhul) olemas. Põhjendamatu on jätta regulatsiooni alt välja ligi 80 protsenti riigihankeid nendes valdkondades. Siseriiklike piirmäärade kehtestamine on oluline konkurentsi tagamiseks ja hankija ebaseaduslike otsuste vaidlustamise võimaluse tagamiseks, kuivõrd sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse põhielemendid on riigihanke avaldamine riigihangete registris ja ooteaja kohaldamine enne hankelepingu sõlmimist.

Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised (10 protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Arto Aas Reformierakonna fraktsioonist, Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist ja Aivar Kokk Isamaa ja Res Publica Liidust.

Eelnõu poolt hääletas 49 saadikut, vastu oli 4 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 1.

Kuna eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis eelnõu jäi seadusena vastu võtmata.

Riigikogu istungil ei avatud täna keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE) esimese lugemise arutelu.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201705031400.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside