Urmas Klaas osutas oma ettekandes tähelepanu küsimusele Eesti majandusest 10-15 aasta perspektiivis. Klaas: „Pean oluliseks, et lisaks iga-aastasele riigieelarve menetlemisele käsitleksime Eestit kui ettevõtluskeskkonda ja majandusruumi ka pikemas perspektiivis.“ Klaas viitas probleemile, et majanduskasvu perioodil on tootmine olnud liigselt orienteeritud sisetarbimisele. Sellega on kaasnenud suur laenuraha, mis on toonud kaasa tööjõukulude kiire kasvu ja tootlikkuse kasv selle taustal ei ole viimastel aastatel olnud proportsioonis palgatõusuga. Klaasi sõnul tõstatasid põllumajandustootjad majanduskomisjonis kõige teravama probleemina Eesti põllumajandustootjate ja toidusektori ebavõrdse kohtlemise Euroopa Liidu otsetoetuste süsteemis. Klaasi väitel on ettevõtjad hoiatanud riiki ka üle jõu käiva sotsiaalpaketi pärast ja tähelepanu juhtinud liigsele bürokraatiale. „Eesti majandusstruktuur peab muutuma ning meie ettevõtete ekspordisuutlikkus peab oluliselt kasvama. Tootlikkuse kasvatamine, innovatsiooni kasutamise võimekuse arendamine, juhtide ja töötajate arendamine – need on selles kontekstis kindlasti võtmevaldkondadeks. Kõigist meie kohtumistest on läbiva joonena läbi jooksnud teema vajadusest teha suuremat koostööd ja tõsist infovahetust riigi, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate vahel,“ sõnas Klaas. Ta rõhutas, et ettevõtjad peavad tähtsaks, et riik jätkaks ranget eelarvepoliitikat, et maksusüsteem oleks lihtne, läbipaistev, motiveeriv, kohtlema kõiki võrdselt. „Me ei tohiks teha maksupoliitikas järske muudatusi,“ arvas majanduskomisjoni esimees. Klaas peatus veel tööjõuturu, hariduspoliitika ning välismajanduspoliitikaga seotud küsimustel.

Toomas Luman märkis oma ettekandes, et väike- ja keskmiste ettevõtete uuringu kohaselt leidis 46 % ettevõtjatest, et ettevõtluse arengut takistab enim kõrge maksukoormus ning 44 % vastas, et koormav seadusandlus ja liigne bürokraatia. Luman lisas, et tööjõu maksustamine, eriti selles osas, kui palju maksavad tööandjad, on Eestis Euroopa üks kõrgemaid. „Seetõttu peab maksusüsteem olema lihtne nii maksumaksjale kui -kogujale. Administreerimiskulu ei tohi ületada laekumist, mis mõnegi maksuliigi puhul täna nii võib olla, maksusüsteem peab olema läbipaistev, motiveeriv ning kohtlema kõiki võrdselt,“ ütles Luman. Luman väitis, et suur hulk väikeettevõtjaid ei tule isegi parima tahtmise juures toime pidevalt muutuva seadusandluse jälgimise ja täitmisega. Tema arvates on lihtsustamine ja aruandluse automatiseerimine on ainsad võimalused selle probleemiga toime tulla. Kaubandus-Tööstuskoja esindaja viitas ka pikalt venivale haldusreformile ja haridusreformile. Lumani esitatud ettepanekuteks olid: esiteks säilitada majanduskeskkonna üldine stabiilsus, etteaimatavus, lihtsus ning teiseks jätta maksud samale tasemele. Luman soovitas lõpetuseks: „Igale eelnõule peab eelnema põhjalik analüüs – sisuline mõjude ja ühiskonnale sündivate täiendavate kulude hindamine peab olema menetluse kohustuslik osa ning ilma selleta ei tohiks Riigikogu eelnõusid oma kavasse võtta.“

Sõnavõttudega nimetatud küsimustes esinesid ka Riigikogu fraktsioonide esindajad.

 

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seadus (298 SE), mille eesmärk on maapõueseadusesse lisada asjakohased sätted, et tagada põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas kehtestatava aastamäära saavutamine. Põlevkivi kasutamise maht ning suunad on riiklikul tasemel kokku lepitud „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008-2015”. Põlevkivi arengukava elluviimisel seatakse sihiks saavutada 2015. aastaks põlevkivi kaevandamise ülempiiriks 15 mln t aastas. Kuna kehtivatele lubadele kantud põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär kokku on 23,75 mln t, annab seadus õiguslikud võimalused lubadele märgitud aastamäära vähendamiseks. Seadusesse lisati ka uus paragrahv, mis sätestab uue mäeeraldise andmise põlevkivi kaevandamisel. Seaduse vastu hääletas 5 Riigikogu liiget. Erapooletuks ei jäänud keegi.

 

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seadus (269 SE). Seadusmuudatused on suunatud piirivalve personaliprobleemide võimalikult kiirele lahendamisele. Kontsentreerutakse põhiliselt piirivalveametnike haridusnõuete paindlikumaks muutmisele. Seadus võimaldab piirivalvuri ametikohale nimetada keskharidusega isikuid, kellel puudub piirivalve kutsekeskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Luuakse ka alus ilma piirivalvealase väljaõppeta isiku sõjaväelise auastme arvamiseks piirivalveauastmeks pärast piirivalvealase väljaõppe läbimist, võimaldamaks sõjaväelise auastmega isikute piirivalvesse asumist. Piirivalveteenistuse seadust täiendatakse uue paragrahviga, mis sätestab hüvituse piirivalveametniku üleviimisel teisele ametikohale. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (313 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on kõrvaldada kohustusliku kogumispensioni süsteemi kogumisfaasis ilmnenud II samba arengut takistavad kitsaskohad ja täiustada kohustusliku kogumispensioni süsteemi väljamaksete faasi regulatsiooni. Kogumisfaasi puhul on seaduse konkreetsemaks eesmärgiks muuta pensionifondiga seotud tasude struktuur läbipaistvamaks ning osakute vahetamise reeglid ja pensionifondide investeerimispiirangud paindlikumaks. See loob osakuomanikule võimalused operatiivsemalt reageerida muutustele pensionifondi tingimustes või investeerimistulemustes. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, osad sätted 2009. aasta 1. jaanuaril ning 2011. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi.

 

Lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) esimene lugemine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Riigikogus jäi vastu võtmata Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seadus (262 SE). Seadus vajas vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält), kuid seaduse poolt hääletas 50 Riigikogu liiget. Vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

 

 

Riigikogu pressitalitus