Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis sügisistungjärgu viimasel korralisel istungil vastu kolm seadust.

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seadus (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse ning Euroopa Prokuratuuri määruse rakendamine) (261 SE) tagab Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel vastavalt ELi määrusele, mis kohaldub alates 19. detsembrist 2020.

Seaduse kohaselt on arestimisotsuste menetlemiseks ja täitmiseks pädev asutus Prokuratuur ning tunnustamiseks on pädev Harju Maakohus. Konfiskeerimisotsuste menetlemiseks on pädev Justiitsministeerium ja konfiskeerimisotsuste tunnustamiseks on pädev kohus. Eelduslikult muutub arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine kiiremaks, kuna eelnimetatud määrus näeb otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks ette konkreetsed tähtajad.

Lisaks tehakse seadusega muudatus seonduvalt ELi määruse kohaldumisega, mis näeb ette Euroopa Prokuratuuri asutamise. Seadusega sätestatakse Euroopa prokuröri ning Euroopa delegaatprokuröri volitused kriminaalmenetluses.

Seadusega täiendatakse sätteid, mis annavad riigi peaprokurörile teatud menetluspädevuse. Samuti sätestatakse, et Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel on Euroopa prokuröril ja Euroopa delegaatprokuröril samad õigused, mis prokuratuuril kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt. Täpsustatakse ka prokuratuuri pädevust kohtueelses menetluses, kaebuse lahendamise korda ning ekspertiisiasutuse juhi töölepingu sõlmimist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 91 saadikut.

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seadusega (256 SE) võetakse üle ELi direktiiv, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju.

Seaduse muudatused on seotud Konkurentsiameti täiendavate kohustustega seoses piiriüleste vaidluste läbiviimisega ja regulatsiooniga ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepinguga sõlmimiseks kolmanda riigiga. Samuti täpsustatakse kolmanda riigi ja Eesti vahelise ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu osas läbirääkimiste alustamist, lepingu sõlmimist ja selleks Euroopa Komisjonilt loa saamist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 85 saadikut, erapooletuks jäi üks saadik.

Reformierakonna algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadusega (122 SE) laiendatakse sihtgruppi ning kuulmispuudega isikute ringi, kellele Eesti Rahvusringhääling peab võimaluste piires tagama teleprogrammide originaalsaadete kättesaadavuse.

Seaduses asendatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduses § 5 lõike 1 punkti 1 kolmandas lauses sõna „vaegkuuljatele“ sõnadega „kuulmispuudega inimestele“. Seeläbi on lause sisuline mõte Rahvusringhäälingu originaalsaadete võimaluste piires maksimaalselt kättesaadavaks tegemine kuulmispuudega inimestele. Originaalsaadete hulka kuuluvad muuhulgas ka kõrgemate riigijuhtide avalikud, kogu ühiskonnale mõeldud ja rahvustelevisioonis ülekantavad pöördumised, kõned ning tervitused, mida praegu alati viipekeelega ei varustata.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 85 saadikut.

Täna oli esimene kaugosalusega Riigikogu istung, mille põhjustasid  koroonaviirusega seotud piirangud.

  1. aasta sügisistungjärgul võttis Riigikogu vastu 59 õigusakti.

Pärast istungit tuli Riigikokku jõuluvana, kes hindas oma pilguga saadikute tegevust ja jagas kingitusi.

Istungi stenogramm:

Fotod: (autor Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

 

Tagasiside