Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis teise lugemise Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega luuakse valimisi korraldav riigi valimisteenistus ning laiendatakse isikute võimalusi valimisrikkumistest teada andmiseks.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (160 SE) kaasajastatakse valimiste läbiviimise, korraldamise ja järelevalve korda. Eelnõu kohaselt on riigi tasemel valimiste korraldajaks riigi valimisteenistus, mis moodustatakse Riigikogu Kantselei eraldiseisva struktuuriüksusena kantselei valimiste osakonna baasil ja on valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmisel iseseisev. Vabariigi Valimiskomisjon jääb valimiste aususe ja seaduslikkuse tagajaks, kes teeb kindlaks valimistulemuse, teostab järelevalvet valimiste korraldajate üle ja vaatab läbi kaebused.

Eelnõuga laiendatakse ka isikute võimalusi valimisrikkumistest teada andmiseks. Isikule tekib eelnõu kohaselt õigus esitada riigi valimisteenistusele vabas vormis avaldus puuduste kohta valimiste korralduses. Avaldus on mõeldud täienduseks kaebusele, võimaldades isikul probleemi lahendamiseks lihtsustatud korras pöörduda valimiste korraldaja poole ja saada probleemile kiire lahendus.

Eelnõule laekus teiseks lugemiseks üle 56 muudatusettepaneku. Riigikogu viis teise lugemise käigus eelnõusse üheksa tehnilise sisuga muudatusettepanekut, mis täpsustasid näiteks riigi valimisteenistuse ja maakonna valimisjuhi kirjaliku korralduse jõustumise korda ning valimisjaoskondade moodustamise määruse koostamist.

Seadus jõustuks eelnõu kohaselt 1. jaanuarist 2017.

Riigikogus ei leidnud toetust Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 33 ja vastu oli 49 saadikut.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (163 SE), mille poolt hääletas 55 saadikut ja erapooletuks jäi üks. Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv, mille tähtaeg on 10. aprill 2016. Direktiivi eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu tasandil kollektiivse esindamisega seotud organisatsioonide tegevuse aluspõhimõtteid, luua mehhanism EL-i üleste litsentside andmiseks muusikateoste kasutamisel ning kehtestada järelevalve kohustus kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle. Kollektiivse esindamise organisatsioonid on ühingud, kes annavad oma liikmete – autorite, esitajate, tootjate – loa alusel litsentse teoste kasutamiseks erinevatele ettevõtetele nagu näiteks poodidele, kaubanduskeskustele, restoranidele, hotellidele või meediateenuste pakkujatele. Hetkel on selliste ühingute tegevuse vahel EL-is märkimisväärsed erinevused, eelkõige seoses nende läbipaistvusega ning aruandluskohuslusega oma liikmete ja õiguste omajate ees.

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (170 SE). Eelnõu kohaselt tuleb narkootilised ja psühhotroopsed ained kanda operatiivselt keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Sätestatakse võimalus lisada uued psühhoaktiivsed ained narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ainete rühmade kaupa. Ainete rühma kuuluvad ühesuguse üldise struktuurivalemiga ained. Kehtiva õiguse kohaselt toimub uute psühhoaktiivsete ainete lisamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ravimiameti ettepanekul üksikute ainete kaupa. Nimekirja kandmise protseduur võtab aega minimaalselt kaks kuud, mis tähendab, et tihti toimub aine kandmine nimekirja tagantjärele. Ainete lisamine nimekirja rühmadena võimaldab kiiresti ja mõjusalt piirata uute psühhoaktiivsete ainete levikut ja käitlemist.

Esimese lugemise läbis põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE), mis sätestab Riigikogu liikme õiguse kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse ja täita volikogu liikme ülesandeid. Eelnõu kaotab piirangud, mille kohaselt Riigikogu liikmed ei või osaleda valla- ja linnavolikogude töös, andes neile taas võimaluse kaasa rääkida oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse elu korraldamisel.

Põhiseaduskomisjoni liige Andre Sepp rõhutas eelnõu tutvustuses, et eelnõu seadusena jõustumisel võivad ka Riigikogu liikmed kuuluda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogudesse ja osaleda volikogude töös. Ta märkis, et eelnõuga plaanitud muudatus on kooskõlas valitsusliidu tegevusprogrammiga. Sepp lisas, eelnõuga välistatakse ametikohtadel topelttasu saamine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Vabaerakonna fraktsiooni nimel Artur Talvik, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme, Keskerakonna fraktsiooni nimel Mihhail Stalnuhhin ning Reformierakonna fraktsiooni nimel Kalle Laanet.

Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugeminsel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 16 saadikut, vastu oli 46 ning erapooletuid oli üks. Ettepanek ei leidnud Riigikogu toetust ning eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Riigikogu menetlusest langesid välja 2 eelnõu:

Menetlusest langes välja Vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega keelatakse peibutuspardid, eelnõu (177 SE). Eelnõu eesmärk on parandada Eesti poliitilist kultuuri ja likvideerida väljakujunenud peibutuspartide institutsioon. Eelnõuga tehti ettepanek kehtestada Eestis mandaatide ühitamatuse põhimõte: uus omandatud mandaat tühistab eelneva mandaadi. Isik, kes on juba valitud rahvaesindajaks, aga kandideerib edukalt veel teise esinduskogu liikmeks, jääb oma eelmisest esinduskogu kohast ilma. Kui Riigikogu liige osutub valituks kohaliku omavalitsuse volikokku, siis tühistub Riigikogu mandaat ja vastupidi.

Läbirääkimistel kõnelesid Vabaerakonna fraktsiooni nimel Andres Ammas, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel Mark Soosaar ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Urve Tiidus, kes tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 43 saadikut ja vastu oli 17, seega langes eelnõu menetlusest välja.

Menetlusest langes välja ka Vabaerakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (173 SE), mille sisuks on Riigieelarve seadusesse uue punkti lisamine, mis kohustab suunama stabiliseerimisreservi kõik need summad, mis on laekunud eelarveaasta jooksul riigile süüteo eest rahatrahvi või rahalise karistusega karistatud isikutelt Karistusseadustiku §-de 44 ja 47 tähenduses.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams.

Rahanduskomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle ettepaneku poolt hääletas 39 saadikut ja vastu oli 18, seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside