Riigikogu tänasel kaugosalusega istungil läbis esimese lugemise valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu (312 SE) peamisteks eesmärkideks on finantsstabiilsuse tagamine ja suurendamine, eelkõige pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine ning pankade ja teiste krediidiasutuste vastupanuvõime tõstmine stressi- või kriisiolukordades. Samuti näeb eelnõu ette krediidiasutusele proportsionaalsemate nõuete kehtestamise ja nõuete suurema sidumise krediidiasutuse võetud riskidega. Eelnõu põhineb vastavatel Euroopa Liidu finantsvaldkonna õigusaktidel.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Komisjoni 2016. aasta novembris esitatud pangandusreformi pakett on samm kriisijärgse Euroopa õiguslike reformide lõpule viimise suunas. Paketi eesmärgiks seati riskide vähendamine pangandussektoris ja sellekohased riskide vähendamise meetmed võimaldavad edasiminekut ühtse pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu väljakujundamisel.

Reformid vastavad ka G20 rahvusvaheliste partneritega kokku lepitud standarditele ja finantskriisist saadud õppetundidele. Direktiividest tulenevad reeglid vähendavad pangandussektori riske, tugevdades pankade võimet vastu pidada võimalikele šokkidele, ajakohastades pangandussektoris kehtivaid ühtseid reegleid.

Selliste ühtsete reeglitega tagatakse, et pankadel on piisavalt kapitali ootamatute kahjude katmiseks ja nad on valmis vastu pidama majanduslikele šokkidele. Panga maksejõuetus lahendatakse pankade pakutavate rahaliste vahendite kasutamisega, minimaalse mõjuga maksumaksjatele (panga taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kaudu); pankuritel on vähem stiimuleid ülemääraste riskide võtmiseks (kapitalinõuete direktiivist tulenevad juhtimisnõuded).

Riigikogule tutvustas eelnõu rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, kes tõi välja olulisemad kavandatavad muudatused. Eelnõuga täpsustatakse pankade suhtes kehtivaid kapitalinõudeid, pankade omanik-ettevõtete ehk valdusettevõtete tegevusloa heakskiitmise korda ning Finantsinspektsiooni pädevusi. Samuti leevendatakse nõudeid pangajuhtide tegevusele ja tasustamisele.

Eelnõus esitatud ettepaneku järgi saaks edaspidi Eestis panka asutada 1 miljoni euro suuruse algkapitaliga ning Riigikontroll saaks õiguse auditeerida Finantsinspektsiooni tegevust.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]   
Päringud: [email protected]