Riigikogus läbis täna teise lugemise neli eelnõu, millest tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga muutub vastsündinud lastele perearsti määramise korda.

Eelnõu (318 SE) muudab vastsündinud lastele perearsti määramise korda ning annab arstiõppe üliõpilasele ligipääsu tervise infosüsteemile. Esimese muudatusega soovib valitsus tugevdada lastekaitset ennetades ning vähendades laste haigestumist ning sotsiaalsest oludest tulenevat riski arsti juurde mitte pääseda. Muudatus tagab, et perearstideni jõuab info kõigi vastsündinute kohta ning seeläbi on võimalik kõiki lapsi jälgida kuni 18 aastaseks saamiseni vastavalt laste tervisekontrolli nõuetele.

Eelnõu kohaselt määratakse vastsündinud laps automaatselt tema ema perearsti nimistusse. Kui seni on tulnud lapsevanemal endal esitada vastav avaldus arsti nimistusse saamiseks, siis muudatuse kehtima hakkamisel kantakse laps perearsti nimistusse sünnitushaigla taotluse alusel. Haigekassa nimistu andmeid uuendades saab perearst teada ka uuest patsiendist. Kui emal ei ole perearsti, määrab vastsündinule perearsti terviseamet.

Samuti antakse eelnõuga neljanda kursuse lõpetanud arstiõppe üliõpilastele, kes töötavad arsti abilisena, ligipääs e-tervise infosüsteemile. Muudatus võimaldab tudengitest abiarstidel näha patsiendi varasemaid haigusi ja seeläbi paremini abistada arsti, teha patsiendile põhjalikumat esmast läbivaatust ja valmistada ette vajalikke dokumente ning retseptipõhjasid.

Muudatusettepaneku kohaselt jõustub seadus üldises korras ja seoses sellega jäetakse eelnõust välja jõustumise paragrahv, mis algselt oli selle aasta algus.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (275 SE), mis tugevdab jaeinvestori kaitset ja suurendab nende usaldust kombineeritud kindlustuse investeerimisvõimaluste  ja kindlustusel põhinevate toodete vastu, milleks on näiteks investeerimisfondid, investeerimisriskiga elukindlustuslepingud, struktureeritud tooted ja investeerimishoiused.

Uued nõuded on reguleeritud ELi vastavas määruses. Eelnõu tagab määruse siseriikliku rakendamise. ELi määrus on suunatud selliste investeerimistoodete (väljaarvatud pensionitoodete) koostajatele – fondivalitsejad, investeerimisühingud, kindlustusandjad, eriotstarbelised varakogumid, krediidiasutused – ning nende müüjatele ja tootenõustajatele. Samuti reguleeritakse finantsjärelevalve asutuste tegevust.

Uute nõuete kohaselt tuleb koostada põhiteabedokument, mis annab kliendile kokkuvõtliku ülevaate investeerimistoote olemusest, omadustest ja riskiprofiilist ning tootega seotud kuludest. Standardvormis koostatud dokument annab kliendile võimaluse erinevaid tooteid võrrelda. Sellisel viisil investeerimistoodete võrdlemine ning nendest selgema ja arusaadavama ülevaate saamine aitab kaasa kaalutletud ja senisest ratsionaalsemate valikute tegemisele.

Teise lugemise käigus muudeti seaduse jõustumise aega. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2018, mitte 31. detsembril 2016 nagu algselt kavandatud oli. Juba eelnõu esimese lugemise ajal oli teada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohaldamist lükatakse edasi, mis tingib vajaduse muuta vastavalt ka eelnõu 275 SE jõustumisnormi. Määrust oli algselt kavas rakendada alates 2016. aasta 31. detsembrist ning samal ajal oleksid pidanud jõustuma ka käesolev eelnõu.

Möödunud aasta 14. detsembril võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust, mis käsitleb kombineeriud jae- ja kindlustus põhiste investeerimistoodete põhiteabedokumente, selle kohaldamise alguskuupäeva osas ning seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse eelnõu (205 SE), mille  eesmärgiks on lahendada kehtiva hädaolukorra seaduse rakendamisel kerkinud probleemid ning parandada asutuste ja riigi valmisolekut hädaolukordadeks. Seaduseelnõu täpsustab kriisireguleerimisega seotud asutuste vastutust ja hädaolukorra mõistet ning suurendab eriolukorra juhi õigusi.

Samuti näeb eelnõu ette elutähtsate teenuste regulatsiooni korrastamist ja riigi tegevusvaru korraldamise regulatsiooni põhimõtete täpsustamist.

Komisjon esitas eelnõule konsensusega kokku 34 muudatusettepanekut, mille Riigikogu läbi vaatas. Ühe muudatuse kohaselt sätestatakse hädaolukorra seaduses kriisireguleerimise põhimõtted. Teise muudatuse kohaselt saab valitsuse kriisikomisjon anda ülesandeid mitte ainult kriisikomisjoni kuuluvatele asutustele, vaid ka kõigile teistele kriisireguleerimisega tegelevatele asutustele. Täiendava muudatusettepanekuga nähakse ette, et koordineeritakse kriisireguleerimise ülesannete täitmist, mitte tegevust.

Veel konkretiseeritakse Siseministeeriumi ühte ülesannet, mille kohaselt Siseministeeriumil on edaspidi kohustus töötada välja riigi kriisireguleerimispoliitika ja kavandada selle elluviimist. Sõnastuse ja ka selle konkreetse tegevuse sisu täpsustamine.

Muudatusettepanekud puudutavad veel elektroonilise side ettevõtja kohustust teavitada elanikke hädaolukorrast, elutähtsa teenuse osutaja kohustust tagada teenuse toimepidevus viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest infosüsteemidest ning riigi toidu- ja tervishoiuvarusid. Muudatus näeb ette, et kuni uute varude moodustamiseni hoitakse seni moodustatud varusid ka praegu kehtivate regulatsioonide alusel.

Läbirääkimistel võttis sõna Arto Aas Reformierakonnast. Tema hinnangul peaks hädaolukorra seaduses eraldi välja tooma ka praamiühenduse või püsiühenduse suursaartega.

Riigikogu lõpetas sotsiaalkomisjoni algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE) teise lugemise. Eelnõuga sätestatakse töötaja ja ametniku õigused kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral, kui tööandja ei ole töötuskindlustuse seaduses sätestatud aja jooksul esitanud avaldust Eesti Töötukassale.

Juhul kui tööandja ei ole esitanud kindlustushüvitise taotlust töötukassale viie päeva jooksul alates töö- või teenistussuhte lõppemisest, antakse töötajatele ja ametnikele õigus see avaldus ise esitada, et töötuskindlustushüvitist saada.

Kehtiva seaduse kohaselt saab avalduse kindlustushüvitise saamiseks esitada ainult tööandja.

Eelnõu sätestab töötaja ja ametniku kindlustushüvitise taotlemise tingimused ja korra koondamisel ning avalduses märgitavate vajalike andmete loetelu. Samuti muudetakse töötaja ja ametniku avalduse läbivaatamise tähtaega.

Eelnõu algatamist ajendas õiguskantsler Ülle Madise, kes palus oma kirjas lahendada olukord, kus kehtiv töötuskindlustuse seadus seab töötajale põhjendamatuid takistusi kindlustushüvitise saamiseks koondamise korral.

Eesti Töötukassa esitas ettepaneku, mille kohaselt jõustuks seadus 1. aprillil 2017. Varasemalt oli eelnõus kavandatud seaduse jõustumine 1. jaanuarist 2017. Töötukassa põhjendusel on vajalik seaduse muudatuse jõustumiseks teha vajalikud infotehnoloogilised arendused. Komisjon nõustus ettepanekuga konsensuslikult.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside