Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu täiskogu tänasel istungil läbis teise lugemise eelnõu, millega pannakse paika, millised saared edaspidi väikesaarte nimistusse kuuluvad, ja seadustatakse reisijate vedamine selleks kohandatud veoauto kastis väikesaartel.

Valitsuse algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse, liiklusseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõuga (493 SE) muudetakse püsiasustusega väikesaarte nimistu moodustamise aluseid. Väikesaarte nimistu kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsus määrusega. Nimistusse hakkab kuuluma saar, mille pindala on alla saja ruutkilomeetri ja kus elas eelmise kalendriaasta jooksul rahvastikuregistri andmetel vähemalt viis inimest.

Riik toetab rahaliselt kohaliku omavalitsuse üksusi, kelle territooriumil püsiasustusega väikesaarte nimekirja kuuluv saar asub, et saare elanikele avalikke teenuseid osutada. Eelnõuga soovitakse muuta väikesaarte elanike toetamise süsteem paindlikumaks ja muutuvatele oludele paremini vastavaks. Praegu saab püsiasustusega väikesaarte nimekirja muuta ainult seadusega. Eelnõuga muudetakse nimekirjas muudatuste tegemine lihtsamaks ja nimekirja ülevaatamine regulaarseks.

Peale selle antakse eelnõuga luba sõidutada väikesaartel reisijaid selleks kohandatud veoauto kastis, kui auto kiirus jääb alla 40 kilomeetri tunnis. Haagises sõitjaid vedada ei tohi.

Riigikogu katkestas majanduskomisjoni algatatud liiklusseaduse paragrahvi 34¹ täiendamise seaduse eelnõu (480 SE) teise lugemise, et Euroopa Komisjoni eelnõus sisalduvast tehnilisest normist teavitada. Eelnõu menetlemisega jätkatakse pärast teavitusprotseduuri lõppu. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 5. detsember kell 12.

Eelnõuga laiendatakse töötlemata ümarpuidu eriveole kehtestatud regulatsiooni ka teistele veoliikidele. Eelnõu järgi võib jagatava kauba erivedu teostada vastavas määruses kehtestatud tingimustel, kui seda tehakse EURO 5 või vähem saastavasse EURO-heitgaasiklassi kuuluva sõidukiga. Autorongi koosseisus olevate sõidukite kõik teljed, välja arvatud pööravate ratastega teljed, peavad olema varustatud paarisratastega. Autorongi tegelik mass ei tohi kuueteljelisel autorongil ületada 48 tonni ning seitsme- või rohkemateljelisel 52 tonni.

Erivedu toimub eelnõu järgi tee omaniku määratud teevõrgul. Eriloa annab tee omanik, kellel on õigus määrata veole täiendavad tingimused, aga ka loa andmisest keelduda, kui erivedu võib näiteks oluliselt teed kahjustada või pole võimalik täita tingimusi ohutuks liiklemiseks.

Riigikogus läbis esimese lugemise 12 eelnõu:

Valitsuse algatatud maaparandusseaduse eelnõu (524 SE) uuendab terviklikult maaparanduse regulatsiooni. Maaparandus koosneb üldistanuna kahest osast: uute maaparandussüsteemide ehitamisest ja olemasolevate maaparandussüsteemide korrashoidmisest. Kavandatud regulatsiooni rakendamise tulemusel paraneb eeskätt maaparandussüsteemide toimimisvõime. Seletuskirjas märgitakse, et ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks 50 protsenti Eesti maatulundusmaast liigniiske ja selle kasutamine raskendatud.

Eelnõu olulisemad muudatused puudutavad maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutust. Neile kehtestatakse iga viie aasta tagant täienduskoolituse kohustus. Kehtivas seaduses on vastutava spetsialisti roll pigem ettevõtja nõustamine, aga see peaks olema sisulisem. Sellest tulenevalt nähakse ette, et spetsialist teeb ja kontrollib või juhib ja vastutab tehtu eest. Samuti ei tohi ta olla mitme ettevõtja vastutav spetsialist, kui tema töökoormus ei võimalda töökohustusi nõuetekohaselt täita. See peaks viima ehitusprojektide kvaliteedi paranemisele.

Eelnõuga muudetakse maaparandushoiu ja ka maaparandusühistu regulatsiooni, mille kohaselt ei ole maaparandusühistud enam mittetulundusühingud, vaid eraõiguslikud juriidilised isikud. Maaparandussüsteemi omanikele ühistu asutamisprintsiibis muudatust ei toimunud. Ka ühistu kui eraõiguslik juriidiline isik asutatakse nende omanike otsuse alusel, kelle omandis on üle ühe kolmandiku maaparandussüsteemi maa-alast või üle ühe kolmandiku ühistu tegevuspiirkonnas asuva maaparandussüsteemi ühise eesvoolu pikkusest. Maaparandusühistuid oli 2016. aasta seisuga 196.

Maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks nähakse ette eesvoolu kaitsevöönd. Eesvoolude nõuetekohane toimimine on eelduseks kogu maaparandussüsteemi toimimisele. Kaitsevööndis ei tohi rajada istandust, kõrghaljastust ja püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ja selle rajatisele. Samuti ei tohi muud ehitist ehitada ilma põllumajandusameti kooskõlastuse või loata.

Valitsuse esitatud 11 Kaitseväe rahvusvahelise missiooni eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi väljaõppe ja kaitsevõime ülesehituse toetamise koolitusprogrammis“ eelnõu (538 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist kuni viie tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi väljaõppe ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise koolitusprogrammi koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (539 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 tegevväelast  alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi Ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (540 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 20 tegevväelast alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018 Ühendkuningriigi Ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos“ eelnõu (541 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kolme tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (542 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 200 tegevväelast alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (543 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitava väljaõppe ja -nõustamismissiooni RSM (Resolute Support Mission) koosseisus Afganistanis kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (544 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (545 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu juhitava sõjalise missiooni EUNAVFOR Med/Sophia koosseisus kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (546 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) kuni 31. detsembrini 2018.

Samuti pikendatakse eelnõuga alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (547 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (548 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2018.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud ühistranspordiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (509 SE) nägi ette anda suursaarte Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa kohalikele omavalitsustele võimalus korraldada parvlaeva- ning lennuliiklust.

Eelnõu algataja esindaja Urve Tiidus ütles, et omavalitsused teavad kõige paremini kohalike elanike soove ja seda, kuidas nende liikumisi korraldada. Eelnõuga soovitakse tema sõnul pakkuda kiiremat ja omavalitsuse juhitud otsustusprotsessi ning kvaliteetsemat teenust. Tiidus toonitas, et kohalikel on soov graafikute koostamisel rohkem kaasa rääkida.

Majanduskomisjoni liige Märt Sults andis ülevaate majanduskomisjonis toimunud arutelust ning märkis, et kohalikud omavalitsused ja riik teevad graafikute koostamisel koostööd ka ilma seadusest tuleneva kohustuseta.

Läbirääkimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jaanus Marrandi ütles, et eelnõu eesmärk ja sõnastus lähevad teineteisest lahku: eesmärk on kohalikke kaasata, kuid eelnõu räägib õigusest parvlaeva- ja lennuliiklust korraldada. Ta toonitas, et selline sõnastus muudaks liikluse korraldamise ebamäärasemaks, sest poleks selge, kes seda korraldama peab.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Andres Ammas ütles, et Vabaerakond toetab eelnõu menetluse jätkumist.

Reformierakonna fraktsiooni nimel rääkinud Urmas Kruuse ütles, et tegu on huvitava eelnõuga ja kui selles on leitud mõned puudused, siis need saab koos ära lahendada.

Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 26 ja erapooletuks jäi üks saadik. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside