Riigikogu tänasel täiskogu istungil läbis teise lugemise eelnõu, millega muu hulgas tagatakse üldarstiabi kättesaadavus ja parandatakse perearsti nimistute teenindamise järjepidevust.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (533 SE) järgi muudetakse tervisesüsteem paindlikumaks ja inimkesksemaks. Eelnõu järgi korraldab alates 1. juulist üldarstiabi Terviseameti asemel Eesti Haigekassa.

Eelnõuga täpsustatakse perearsti nimistusse registreerumise aluseid. Muudatusega lisatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse elamisõiguse alusel Eestis elava isiku ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva ravikindlustatud isiku õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Eelnõuga võimaldatakse nimistu esmakordsel kinnitamisel hoida nimistu väiksem, kui on seaduses sätestatud nimistu ülemine piirmäär, et anda alustavale perearstile aega nimistuga tutvuda ja kohaneda.

Nähakse ette ka perearsti kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui muutub perearsti tegevuskoht. Muudatuse eesmärk on võimaldada patsiendil vajaduse korral vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses, et harjuda perearsti uude tegevuskohta liikumisega.

Eelnõuga nähakse ette võimalus tagada arstiabi olukorras, kus avalikud konkursid nimistule perearsti leidmiseks on ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita. Leevendatakse ka lähtetoetuse taotlemise tingimusi: pikendatakse taotluse esitamise perioodi, luuakse õiguslikud eeldused, et maksta lähtetoetust senisest suuremas summas ja kasutada lähtetoetust osaliselt. Eelnõuga luuakse võimalus määrata prioriteetne piirkond või eriala ning maksta perearsti lähtetoetust kuni toetuse kolmekordses määras. Lähtetoetuse määr on 5000 eurot.

Samuti laiendatakse eelnõuga piiratud ulatuses kokkulepitud ravimite retsepti väljakirjutamise õigust õendusabi eriala omandanud õele (eriõele) samas ulatuses, nagu see kehtib praegu pereõdedele. Muudetakse ka töövõimetuslehe väljakirjutajate ringi, andes töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus õele.

Teise lugemise käigus otsustati huvigruppide esindajatelt saadud tagasisidest lähtuvalt jätta eelnõust välja säte, mis oleks võimaldanud haiglavõrgu arengukava haiglatel teenindada perearstide nimistuid olukorras, kus pole võimalik perearsti kättesaadavust tagada.

Teise lugemise läbis veel kaks eelnõu

Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (499 SE) soovitakse viia söödaseadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega kehtestatakse ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise nõuded. Üldpõhimõtted jäävad samaks.

Eelnõu järgi lisandub teatud sööda käitlejatele loakohustus, sest tulenevalt määrusest peab sööda käitlejal edaspidi olema tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda ja vahetoote tootmisega, nende veoga või turuleviimisega. Kehtiva korra järgi on tegevusluba nõutud üksnes ravimsööda tootmise korral. Muude ravimsööda käitlemisega seotud tegevuste puhul, näiteks lemmikloomade ravimsööda jaemüügil tuleb esitada majandustegevusteade.

Eelnõuga ajakohastatakse ka söödaseaduses juriidilisele isikule kehtivaid maksimaalseid karistusmääri, mis jäävad edaspidi 10 000 ja 32 000 euro vahele. Kuni 32 000 euro suurune rahatrahv on võimalik määrata juriidilisele isikule sööda kohta esitatavate nõuete, sööda märgistamise nõuete ning sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumise eest.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga (544 SE) muudetakse ravimiseadust ja täpsustatakse ravimitega seotud sätteid veterinaarseaduses, et veterinaarravimitele kohalduvat Euroopa Liidu määrust paremini rakendada ja selle eesmärke saavutada.

Alates 28. jaanuarist kehtivad veterinaarravimite hulgimüüjate tegevusload kogu Euroopa Liidus. Selles tulenevalt on eelnõuga plaanitud anda veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele õigus Eestisse sisse vedada veterinaarravimeid ELi veterinaarravimite hulgimüüjatelt. Seni on veterinaararstid saanud ravimeid osta Eesti veterinaarravimite hulgimüüjalt.

Samuti ei pea veterinaararstid eelnõu järgi enam taotlema müügiloata veterinaarravimi kasutamiseks Ravimiametilt eraldi luba. Müügiloata ravimite kasutamisel veterinaarias tuleb veterinaararstil lähtuda nimetatud määruses sätestatud nõuetest. Esmase valikuna tuleb siiski jätkuvalt kasutada müügiloaga veterinaarravimit vastavalt müügiloa tingimustele.

Eelnõuga täpsustakse veterinaarravimite valdkonna pädevate asutuste, Ravimiameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti ülesandeid, kaasajastatakse Ravimiameti tasude regulatsiooni ning antakse Ravimiametile õigus lubada erandeid veterinaarravimi pakendi nõuete osas.

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (609 SE) soovitakse anda kohalikule omavalitsusele võimalus lõpetada rahvastikuregistris inimese elukoha andmete kehtivus, kui elukoha aadress on rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla täpsusega, kuid kohaliku omavalitsuse üksus on kindlaks teinud, et inimene ei ela nende territooriumil ega mujal Eestis ning isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud rahvastikuregistri seaduses nimetatud viibimiskoha, näiteks hoolekandeasutuse andmeid.

Seletuskirjas märgitakse, et Ukraina sõjapõgenike puhul on olnud juhtumeid, kus kohaliku omavalitsuse üksused kõhklevad, kas kanda kohaliku omavalitsuse täpsusega elukoha andmed rahvastikuregistrisse, kuna puudub võimalus lõpetada nende kehtivus ilma uut elukohateadet esitamata. Rahvastikuregistri seaduse muutmine on vajalik, et anda kohalikele omavalitsustele võimalus kohaliku omavalitsuse üksusest ja ka Eestist lahkunud isiku elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris lõpetada. Peale Ukraina sõjapõgenike kehtib see ka kõigi teiste isikute kohta, kellel on kohaliku omavalitsuse täpsusega elukoht.

Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Mart Helme.

Valitsuse algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE) võetakse üle ja rakendatakse Euroopa Liidu määrust, millega ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus turustatavate väetiste tootmis- ja kvaliteedinõudeid. Väetiste tootmise ja turustamise uute nõuetega liigutakse ringmajandusel põhinevale lähenemisele. See tähendab, et edaspidi lubatakse erinevate tootmisharude kõrvalsaadusi taaskasutada väetisetoodetena. Selle tulemusel on tootjatel lihtsam erinevatel koostisainetel põhinevaid tooteid kombineerida ja laieneb väetisetoodete valik.

Väetisetoodetele kehtestatakse esmakordselt raskmetallide sisalduse piirnormid. Euroopa Liidu väetisetootes sisalduda võivate raskmetallide ja haigusetekitajate piirnormid on sätestatud tootekategooriate kaupa. Raskmetallide piirnormid on kehtestatud orgaaniliste ja mineraalväetiste, lubiainete, mullaparandusainete, kasvusubstraatide ja taimede biostimulaatorite kohta. Raskmetallide piirnormid on kehtestatud kaadmiumi, kroomi, arseeni, elavhõbeda, nikli, plii, vase ja tsingi kohta. ELi väetisetoodete kvaliteedinõuetega tagatakse, et nende toodete kasutamine ei kahjusta inimesi, loomi, taimi ega keskkonda.

Keskkonnakomisjoni esitatud „Riigikogu otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muutmine“ eelnõu (616 OE) kohaselt tehakse Riigikogu 5. aprilli 2017 otsuses „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muudatused, mis näevad ette, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Samuti näeb muudatus ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ning vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Seletuskirjas märgitakse, et põhialustega lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades, mis seavad selge teekonna aastani 2050 kliimamuutuste leevendamiseks ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Vahepealsed muudatused kliimapoliitikas ja selle eesmärkides nii Euroopa Liidus kui ka Eestis on põhjustanud vastuolu kehtivate kliimapoliitika põhialustega. Eelnõu eesmärk on viia põhialused kooskõlla ELis kokkulepitud kliimapoliitika eesmärkidega.

Kehtivas põhialuste tekstis on kirjas, et Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Praeguseks on Euroopa Liidus ja Eestis astutud sammud, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Yoko Alender.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]